Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Linnamäe Peekoni omanik: me ei teadnud toetusest ette

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sead. | FOTO: Margus Ansu/Tartu Postimees

OÜ Linnamäe Peekoni ühe omaniku Ott Saareväli sõnul ei teadnud nad tõusigade aretustoetusega seotud olulistest kuupäevadest midagi. Kuid toonaseid sündmusi kokkuvõttev aegrida näitab, kui suurepäraselt suudeti enda sead toetuse saamiseks abikõlblikuks teha.

Just Ott Saareväli on see, kes Teet Soormiga seotud Läänemaa seafarmis loomi puudutavate küsimustega tegeleb. Ta täpsustas täna Postimehele, et kõnealune toetus ei puuduta üksnes nooremised, vaid kõiki emiseid.

Loe veel: Kas korruptiivne määrus või Soormi geniaalne äritehing?

Tema sõnul tegi Linnamäe Peekon 16. novembril avalduse jõudluskontrolli alustamiseks, sest ettevõte tahtis täita aretusprogrammi Marmorliha nõudeid ja liituda Eesti Tõusigade Aretusühistuga. See tähendas omakorda, et emiste kohta tuli andmed sisestada Jõudluskontrolli portaali Possu. Sellega alustati 24. novembril ehk nädal enne päeva, mille järgi hiljem toetust arvestati.

Postimehe kirjeldatud protsentuaalne jaotus 80 protsenti nooremiste kasuks tuli tema sõnul lihtsalt sellest, et kuna üle tuli kanda umbes 600 emise andmed, võttis see kõik oma aja. Tema sõnul läks aega 3-4 kuud ja nii oli 1. detsembri seisuga jaotus lihtsalt selline.

Saareväli sõnul ei vasta tõele väited, nagu oleks nad vahetult enne 1. detsembrit põhikarja kõvasti suurendanud. Ehkki Oti vend Siim ütles eile, et tõepoolest tegeldi juba siis karja vahetamisega, ütles Ott Saareväli täna, et karja hakati uuendama siiski juba uue aastanumbri sees. Olgu öeldud ka see, et 1. novembril oli ettevõtte põhikarja suurus 556, 1. detsembril 584.

Tõsiasi on see, et varem ei ole Linnamäe Peekon olnud ei jõudluskontrollis ega aretusühistus. Kuid just need kaks asja on eelduseks, et toetust üldse saada. Kuna seakasvatajate olukord on juba pikemat aega hapu, tundub justkui loogiline, et ka Linnamäe Peekon tahtis toetust saada ja sellepärast liituski.

Selle lükkab Ott Saareväli kategooriliselt ümber. «Me ei teinud seda (liitunud jõudluskontrolliga –toim.) toetuse taotlemise pärast. Me ei ole mingeid toetusi ette teadnud,» ütles ta.

Ta selgitab ajajoont: vennad Saareväljad ostsid kõnealuse farmi 2016. aasta mais. Kuna kumbki ei teadnud seakasvatusest suurt midagi, läksid esimesed kuud farmiga tutvumisele. Kuus kuud hiljem ehk 2016. aasta novembri algul võeti farmi tööle uus juhataja.

16. novembril esitas Linnamäe Peekon avalduse jõukontrolliga liitumiseks ja tõusigade aretusühistu saamiseks. 22. novembril sõlmiti leping.

Oli see juhus või mitte, kuid ühistusse pääsemiseks esitati avaldus just koalitsioonikõneluste nädalal. Nimelt algasid kõnelused 9. novembril ja 10 päeva hiljem saadi paika koalitsioonilepe. Juhuse kombel liituti ühistuga nädal enne päeva, mille pealt toetuse saamist arvestati.

See ajastus oli perfektne, sest kui Linnamäe Peekon poleks jõudluskontrollis olnud, poleks nad toetust üldse saanudki. Saarevälja sõnul oli ajastus puhas juhus, sest ühistuga liitumise soov oli neil tegelikult juba mais, kuid erinevad asjatoimetused võtsidki pool aastat aega.

Aegrida

9. november 2016 - Peaminister Taavi Rõivast umbusaldati ja hakati pidama konsultatsioone uue koalitsiooni moodustamiseks

14. november 2016 - Koalitsioonikõnelused on jõudnud maaelu teemadeni. Pärastlõunasel pressikonverentsil teatasid kolme partei eisindajad, et seakasvatajatele hakatakse riigiabi andma

16. november 2016 - OÜ Linnamäe Peekon tegi avalduse jõudluskontrolli pääsemiseks ja Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmseks saamiseks.

19. november 2016 - Koalitsioonileping sai allkirjad

22. november 2016 - OÜ Linnamäe Peekon sai tõusigade ühistu liikmeks

15. detsember 2016 allkirjastas maaeluminster määruse, millega pannakse paika tingimused toetuse taotlemiseks. Toetuse saab endale tõusigade ühistu, kes siis jagab selle edasi vaid neile farmidele, kelle loomad on jõudluskontrollis. Tagasiulatuvalt võeti karja suuruse arvestamise päevaks 1. detsember

Maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Karolin Lillemäe: Kindlasti pole 1. detsembri seis loomade arvu määratlemisel uus tärmin, seda on kasutatud aastaid. Juba 2005. aastal kehtinud määruses on säte, mille kohaselt maksti aretustoetust 1. detsembri seisuga tõuraamatus või aretusregistris olnud ning jõudluskontrolli all olnud loomade arvu järgi. Nüüdseks on loomade arvu määratlemise aeg, s.o. 1. detsember jäänud samaks.

Siiski juhime tähelepanu, et see kuupäev ei  määra seda kui palju aretustoetust üks või teine seakasvataja saab. 1. detsember ei ole üksikutele seakasvatajale toetuse määramiseks. 1. detsembri loomade koguarvu kasutatakse vastavale aretusühingule maksimaalse võimaliku hüvitatava kulu määramiseks sellele järgneval aastal.

Konkreetne summa, mis aretusühingule välja makstakse sõltub aretusühingu poolt aasta jooksul tehtud kulutustest ning need kulutused peavad olema kuludokumentidega tõendatud. Seda kontrollib PRIA. Kui toetatav aretustegevus (näiteks jõudluskontrolli tegevus) ostetakse aretusühingu poolt sisse, siis ta loomulikult tasub selle eest ja ka see on toetatav. Neid tegevusi võivad teha ka seakasvatajad ise. Sellisel juhul hüvitatakse vastav töö neile.

See, kellelt aretusühing teenuseid sisse ostab, on ühingu pädevus. PRIA kontrollib esitatud kuludokumendi asjakohasust.

Tagasi üles