Eesti panganduse pronksiöö

Danske panga Eesti harul polnud rahapesu tõkestamise üle piisavalt kontrolli. Foto: Tairo Lutter

Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt möönis: «Sellist arengut pole meil varem olnud.» «Ma võrdleks seda pronksiööga,» lausus LHV panga ja pangaliidu rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul. Nii kirjeldasid nad möödunud aastal ilmsiks tulnud hiiglaslikke rahapesujuhtumeid, mis ei tee osale Eesti pangandusest au.

See osa on Danske panga Eesti filiaal, mille kaudu liikus üle 4,1 miljardi USA dollari Venemaa ja Aserbaidžaani päritolu musta raha. Aserbaidžaani diktaatoriga seotud hämara raha skandaali paljastas septembris Äripäev, kuid juhtumi viimane areng pärineb eilsest, mil Danske Banki Taani emapanka trahviti rahapesuvastase seaduse rikkumiste eest 1,7 miljoni euroga. See pole ilmselt viimane trahv selles pangandusskandaalis.

Kontrolliga tegelevad pangandusringkonnad pani skandaal kihama, ent pealispinnale ehk avalikkusesse pole sellest jutust midagi jõudnud. See artikkel on esimene, kus mõne teise Eesti panga juht on nõus piinliku skandaali kohta suud paotama.