/nginx/o/2017/11/27/7352021t1ha9ef.jpg)
2018. aasta on käes. Ettevõtlusringkondade vastuseisust hoolimata tõuseb sel aastal maagaasi ja vedelgaasi aktsiis 25 protsenti. Bensiini aktsiis tõuseb 10 protsenti. Rõõmustada saavad diislikütuse kasutajad, sest algselt kavandatud diislikütuse 10-protsendiline aktsiisitõus jääb sel aastal ära.
Õlle, veini ja kääritatud joogi aktsiisi tõstetakse 9 protsenti varem kavandatud 18 protsendi asemel. Muu, kangema alkoholi aktsiis tõuseb 5 protsenti varem kavandatud 10 protsendi asemel. Tubakaaktsiisi tõsteti 8 protsenti. Uuendusena on jaanuarist kehtestatud aktsiis e-sigarettide vedelikele, sest nüüd maksustatakse aktsiisiga ka alternatiivseid tubakatooteid.
Kuidas see kõik mõjutab meie eluolu? Kui maksud ja hinnad sellises tempos tõusevad, on ühiskonnas küllalt tugev surve salakaubanduse suurenemisele. Sellest annavad tunnistust ka ajakirjanduses olnud ülevaated, kuidas piirikaubandus on Eesti-Läti piiril saavutanud rekordtaseme. Loodetavasti salakaubandus meil õitsele ei puhke. Salakaubandus tähendab, et kaubad, mis muidu kuuluvad Eestis maksustamisele käibe- ja aktsiisimaksudega, sokutatakse käibesse ilma sentigi maksuraha riigieelarvesse tasumata. Sellise kauba hind on ausa kauba poehinnast just nii palju odavam, et inimesel on tugev soov seda „soodukat“ eelistada.
Tüüpiline salakauba maaletooja
Salaturu uuringu järgi on tüüpiline salakauba maaletooja 31-50-aastane kesk-eriharidusega mees, kellel legaalne sissetulek puudub või on väga väike. Teda on korduvalt süüdi mõistetud ja tal on otsesed seosed ka teiste kuriteoliikidega. Samuti on elukutselistel salakauba käitlejatel erineva tasemega seosed ja kontaktid Eesti organiseeritud kuritegevuse juhtidega. Tavaline ja tüüpiline side organiseeritud kuritegevuse juhtidega on salakauba maaletoojatel, kes ülisuurte koguste ostmiseks paluvad abi finantseerimisel. Tavaliselt osalevad salakauba tarneahelas maaletooja, edasimüüja ja lõppmüüja.
Tüüpiline salakauba lõppmüüja võib olla erinevas vanuses, nii mees kui naine – inimene nagu sina ja mina. Küll aga ei pruugi ta olla endale teadvustanud, et salakauba edasimüümisega toetab ta organiseeritud kuritegevust.
Miks ostetakse salakaupa?
Kui vastuseks küsimusele, kes toob maale, saab kirjeldada tüüpilist valdkonna esindajat, siis miks küsimuse peamine vastus on hind. Eesti Konjunktuuriinstituudi möödunudsuvises uuringus toodi välja, et peamiselt ostetakse illegaalseid kaupu nende madalama hinna tõttu võrreldes legaalsete kaupadega. Näiteks pidas madalamat hinda väga oluliseks 73 protsenti salasigarettide ostjatest. Legaalsete ja illegaalsete sigarettide hinnaerinevus 2016. aastal suurenes ja legaalsed sigaretid maksid keskmiselt 68 protsenti enam kui salasigaretid (kahel varasemal aastal oli hinnaerinevus 55 protsenti). Legaalne sigaretipakk maksis 2016. aastal keskmiselt 3,23 eurot, salasigarettide paki keskmine hind oli samal ajal 1,92 eurot.
Salakaubanduse kurvad tagajärjed
Teades, kui tihedalt on salakaubandus seotud organiseeritud kuritegevusega, on ka vähesel määral salasigarettide ostmine liiast. Kui seda saab teha legaalselt, miks peaks tegema illegaalselt? Võib-olla on mul suitsuvõõra inimesena asjast veidi liiga lihtsustatud pilt, aga kui üks tegevus on illegaalne, kaup võib olla ebakvaliteetne, ebasanitaarne, allilma toetav, ausat konkurentsi hävitav, siis seda lihtsalt ei saa õigustada.
Illegaalse alkoholi osakaal kogu tarbitud alkoholist on viimastel aastatel olnud 17-23 protsenti, kuid piirikaubanduse elavnemine on olukorda muutnud. Lätist alkoholi ostmine on küll legaalne, aga selle edasimüümine mitte. See tähendab, et kui sõber annab sulle Lätist ostetud alkoholi eest raha, oled sisenenud salakaubanduse ärisse. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2016. aasta lõpus läbi viidud küsitlusest selgus, et 17 protsenti Lätist alkoholi ostnud inimestest oli seda teinud ka tuttavate tellimuste täitmiseks ja 1 protsent oli ostnud Lätist alkoholi kaasa edasimüümise eesmärgil. Seega on piirikaubanduse elavnemise tõttu suurenenud salaalkoholi osakaal. Seejuures on Läti eelarve kosunud kümnete miljonite võrra, aga Eesti oma mitte.
Salasigarettidega pole lood paremad. Salasigarettide osakaal on erinevatel hinnangutel 15-20 protsenti koguturust. Ainuüksi 2016. aastal jäi Eesti riik salasigarettide tõttu ilma 54 miljonist eurost.
Alkoholitööstus ja tubakatööstus on allutatud väga rangele kontrollile. Piirangud alkoholi müügile lähevad kuni selleni välja mis kell ja kus tohib müüa ning milliseid sõnu või modelle kasutades võib oma toodet reklaamida. Tubakatoodete reklaam on üleüldse keelatud. Samas on need äriharud pandud panustama sellesse, et nad inimestele pahedest tervikliku pildi looksid. Mitte ainult mahv nikotiini, vaid ka oht kopsuvähi tekkele. Mitte ainult pits kanget, vaid ka tervisekahju. Legaalse äri piirangutemere keskel aga tegutseb salaäri, kus needsamad piirangud ei loe, kus ei maksta ühtegi maksu ja kuni vahelejäämiseni kühveldatakse lihtsalt raha kokku. Kas see peaks nii jätkuma?
Kui kaua me veel salaturgu ja Läti majandusse panustame? Me kõik saame anda oma panuse ausasse kaubandusse, ostes vaid legaalset kaupa ning salakaubaga kokku puutudes teatades sellest vihje@emta.ee või vihjetelefonil 800 4444. Riigi poolt aga ootaks aktsiisipoliitikat, mis salakaubandusele hoogu ei annaks.