Ehkki Venemaa otsese sõjalise ründe oht NATO liikmesmaadele on 2018. aastal väike, jätkab idanaaber ka edaspidi sõjaliste survemeetmete kasutamist Balti riikide vastu, prognoosib Eesti välisluureamet täna avaldatud järjekordses avalikus raportis meid ümbritsevast julgeolekukeskkonnast.
Välisluureameti andmetel ei vaata Vene sõjaline planeerimine Eestit, Lätit ja Leedut eraldi, vaid käsitleb Euroopat ja NATO-t tervikuna. «Venemaa järjekordsel suurõppusel Zapad-2017 mängisid Vene relvajõud läbi sõda NATO-ga Euroopas. Stsenaariumi järgi sai selline konflikt alguse Valgevenest. Nagu tavaliselt, oli NATO-vastase sõjalise õppuse põhifookus ründeoperatsioonil Eesti, Läti, Leedu ja Poola vastu,» märgitakse aastaraamatus.
Kuna Venemaa autoritaarne režiim peab esmatähtsaks poliitilist domineerimist naabrite üle, jätkab Moskva sõjaliste survemeetmete kasutamist Eesti, Läti ja Leedu hirmutamiseks. Samas ei saa välisluureameti hinnangul täielikult välistada, et Kreml teeb strateegilise valearvestuse ning arvab, et NATO kollektiivkaitse ei toimi.
Läänemere piirkond on Venemaale sõjaliselt esmatähtis, kuna siin on kõige pikem piir NATO riikidega. «Peale regulaarsete sõjaliste õppuste on Venemaa relvajõud seda piirkonda juba kümmekond aastat järjekindlalt tugevdanud nii moodsama sõjatehnikaga kui ka uute üksuste ja väejuhatuste loomisega. Sama trend jätkus ka 2017. aastal,» märgitakse aastaraamatus.
Välisluure juhib tähelepanu ka Vene armee nõrkadele külgedele nagu lohakus, korruptsioon ja vargused. «Kuigi riigis valitsevate majandusraskuste tõttu suureneb teenistusse soovijate hulk, on viimasel aastal kasvanud distsiplinaarrikkumiste arv, mis viitab teenistusse astunute madalale moraalile.»
Mis puutub Ukrainasse, siis Venemaa sõda selle naaberriigi vastu jätkub välisluure prognoosi kohaselt ka käesoleval aastal. «Venemaa eesmärk on säilitada Ukrainas olukorra ebastabiilsus ning selleks hoitakse alal teatud tasemel sõjalist aktiivsust.»