/nginx/o/2015/01/04/3654307t1h122a.jpg)
Iga kolmandat vanglast vabanenud kinnipeetavat on alust kahtlustada juba järgneva aasta jooksul uue kuriteo sooritamises, selgub justiitsministeeriumi kolmapäeval avaldatud kriminaalstatistikast.
Iga kolmas vanglast vabanenu kuulatakse kahtlustatavana uues kuriteos aasta jooksul üle (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aasta lõpul oli Eestis 2723 kinnipeetavat. Süüdimõistetute keskmine reaalne vanglas viibimise aeg oli üks aasta ja 10 kuud. Ühe kinnipeetava kohta oli 1,6 kriminaalhooldusalust, kusjuures üks kriminaalhooldusalune maksab riigi jaoks ligi 18 korda vähem võrreldes kinnipeetavaga, märkis justiitsministeerium.
Iga kolmas vanglast lahkuja kuulatakse juba aasta jooksul uues kuriteos kahtlustatavana üle. Sealjuures on kõige suurem retsidiivsuse risk vanglas karistuse lõpuni kandnutel.
Alates 2015. aastast on pärast vanglast vabanemist 557 inimest jõudnud tugiteenusele. Kokku 89 inimest on jõudnud majutuskeskustesse, kus pakutakse elukoha puudumisel ajutist majutust.