Kui politsei operatiivnumbrile 110 helistavad inimesed peavad hädaolukorras ootama, võib selle põhjuseks olla mõni joobnud või tige inimene, kes end samal ajal korrapidaja peal lihtsalt välja elab.
Kolmandik operatiivkõnedest politsei reageerimist ei vaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 6 protsenti kõikidest 110-le saabunud kõnedest on sellised, mis häirivad tõsiselt politsei juhtimiskeskuse tööd. «Sageli helistavad pahatahtlikud ja/või joobes isikud, kelle eesmärk on ennast välja elada ning kõne sisu ei ole kuidagi seotud politseilt abi saamise vajadusega,» ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ene Vihtla.
Keskmiselt 20 protsenti hädaabinumbrile tehtud kõnedest on ka mitmesugused infopäringud, mille puhul suunatakse helistaja PPA infotelefonile 612 3000. Näiteks tahetakse mõne politseiametniku telefoninumbrit teada.
Lisaks tehakse valeühendusi ning kõnesid, mille jooksul helistaja mure laheneb ja politsei abi enam ei vajata. Neid on kokku ligi 5 protsenti kõikidest kõnedest.
Vihtla sõnas, et pahatahtlik hädaabiliini hõivamine võib kaasa tuua karistuse. «Kui keegi häirib järjepidevalt hädaabinumbri tööd ning ametniku selgitused ja keelamine vajalikku mõju ei avalda, siis tehakse helistaja isik kindlaks ning ta võetakse vastutusele,» kinnitas ta.
Nii määras kohus 5. mail 15-päevase aresti Tamsalus elavale 46-aastasele mehele, kes ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. aprillini helistas 605 korral politsei hädaabinumbrile 110. «Kõik need kõned oli laussõimamine, hästi ebatsensuurne jutt nii politseinike, kohtunike, naiste, poliitikute kui paljude teiste kohta,» rääkis Ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist. Kohtusaalis mees esialgu eitas kõnede tegemist, kuid lõpuks leidis, et kõiges on süüdi alkohol. Pärast otsuse teada saamist on mees aga taas sarnaste kõnedega korrapidajaid tülitanud.
Juhtimiskeskus peab aga kõik kõned ära kuulama, ühtegi numbrit ära blokeerida või ka toru lihtsalt hargile panna ei tohi. «Juhtimiskeskuse töötaja säilitab viisakuse, kuulab ära, mingil hetkel tõmbab vestlusele joone alla ja lõpetab kõne. Sisulist dialoogi neil juhtudel muidugi ei teki,» selgitas Ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina Rist.
«Kui aga inimene nõuab sündmuskohale tulemist, siis politsei keelduda ei tohi. Politsei ei saa telefoni teel hinnata ohu suurust,» selgitas Rist.
Häirijad kasutavad sageli ka erinevaid võimalusi. Näiteks üks Tapa mees helistas peale juhtimiskeskuse ka järjest mitmetele politseiametnikele, kasutades selleks eri telefone – mobiili, lauatelefoni, taksofone.