/nginx/o/2016/09/01/5785645t1h6e72.jpg)
Sel nädalal otsivad mereväe ja päästeameti tuukrid Saaremaal asuvast Karujärvest ajaloolisi lõhkekehi. Varasemalt on järvest välja toodud ligi 50 lõhkekeha.
Mereväe ja päästeameti tuukrid otsivad Karujärvest lõhkekehi
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
12. veebruar 2018, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks harjutatakse Karujärvel võimalike hädaolukordade lahendamist. «Viime jäälaagreid läbi igal talvel, sest mereväe tuukrid peavad olema valmis reageerima kõigis olukordades, olenemata ilmastikust,» ütles mereväe tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe.
«Talvistel sukeldumistel on kriitiline tähtsus planeerimisel ja võimalike riskide kaardistamisel, näiteks võib külmuv varustuselement seada ohtu miinituukri elu ja tervise,» lisas ta.
Täna suunduvad mereväe tuukrid Põhja-Tallinnas asuvast Miinisadama linnakust Karujärvele, et seada üles jäälaagrit toetav taristu. Harjutustest ja lõhkekehade otsingutest võtavad osa kaheksa miinituukrit. Nädala jooksul liituvad mereväelastega ka kolm tuukrit päästeameti demineerimiskeskusest.
Karujärve puhkeala on suvitajate seas populaarne suplus- ja lõõgastumiskoht. Nõukogude ajal oli veekogu lennuväe harjutuspolügooniks, mille tõttu võib veepõhjas ja ümbruskonnas leiduda lõhkemata lennukipomme. Alates 2009. aastast on Karujärvest mereväe miinituukrite ning päästeameti demineerimiskeskuse koostööl välja toodud ligi 50 lõhkekeha.
Mereväe miinituukrite peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Lisaks rahvusvahelistel operatsioonidel osalemisele teevad mereväe tuukrid erinevate jõustruktuuridega koostööd ka siseriiklikul tasandil, et muuta Eesti veealad ohutumaks. Miinituukrite spetsiaalne varustus on mittemagnetiline ja madalakustiline ning võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele.