Harju maakohtus algas täna kinniste uste taga Tallinna Sadama protsessi esimene eelistung. Sadama endise juhi Ain Kaljuranna advokaat Paul Keres ütles, et asja sisuline arutelu algab alles aasta aja pärast.
Tallinna Sadama eksjuhti kaitsev Keres: protsess hakkab sisuliselt pihta 2019. aastal (12)
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
13. veebruar 2018, 10:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaatide rivi Liivalaia kohtumaja suurimas saalis oli nii suur, et kahel kaitsjal tuli istuda lisalaua taga. Süüaluseid endeid täna kohtus kohal polnud.
Vandeadvokaat Paul Keres tõdes, et täna toimus üsna pikk eelistung. «Asi hakkab sisuliselt pihta 2019. aasta jaanuari alguses ning vältab tõenäoliselt 2020. aasta juuni lõpuni,» sõnas Keres.
«Mina esitasin peamiselt tõendite kogumisega seonduvaid taotlusi, et luua prokuratuuri süüdistusaktis esitatud moonutatud faktidest siiski tervikpilk. Kui prokuratuur nimme otsib taevast kaelkirjakukujulisi pilvi, siis ta kahtlemata leiab neid. Minu eesmärk on võimaldada kohtul aru saada asjade tegelikust seisust,» lisas advokaat.
Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kogutud tõenditele tuginedes esitas riigiprokuratuur mullu sügisel Tallinna Sadama endistele juhtidele Allan Kiilile ja Ain Kaljurannale süüdistuse 2005. kuni 2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.
Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu 4 miljoni euro ulatuses, Kiil üle kolme ja poole miljoni euro ning Kaljurand ligi 400 000 eurot. Sellest suurima osa, ligikaudu 3 miljonit eurot, moodustas Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajatelt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingut.
Süüdistuse on kriminaalasjas saanud järgmised isikud: Tõnis Pohla, Üllar Raad, Eno Saar, Jan Paszkowski, Martin Paide, Allan Kiil, Valdo Õunap, Sven Honga, Toivo Promm ja Ain Kaljurand. Seega kokku kümme isikut.
Lisaks on süüdistuse saanud kaks juriidilist isikut: Keskkonnahoolduse OÜd ja aktsiaseltsi HTG Invest süüdistatakse altkäemaksu andmises.
Tallinna Sadama endist hooldusosakonna juhatajat Martin Paidet süüdistatakse üle 40 000 euro võtmises altkäemaksuna.
Koristusärimeest Sven Hongat süüdistatakse altkäemaksu andmises. Paldiskis edukalt äri ajanud logistikaärimehi Tõnis Pohlat ja Üllar Raadi süüdistatakse altkäemaksu andmises suures ulatuses ja grupi poolt.
Gdanskis asuva laevatehase Remontowa Shipbuilding juhatuse liige ja kommertsdirektor Jan Paszkowski sai süüdistuse suures ulatuses altkäemaksu andmises.
Kiili naabrimeest ja uurimise järgi rahade liikumisega seotud olnud ettevõtjat Toivo Prommi süüdistatakse samuti altkäemaksu võtmises vähemalt teist korda ning suures ulatuses ja grupi poolt.
Altkäemaksu võtmisele kaasaaitamises süüdistatakse avalikkuse jaoks vähem tuntud ASi HTG Partner juhatuse esimeest Valdo Õunapit. Äriregistris on tema ettevõtte tegevusalaks märgitud «tollimaaklerite tegevus».
Altkäemaksu andmises on süüdistuse saanud ka Tallinki tütarfirma HTG Investi endine juhatuse liige Eno Saar.
Eesti kõigi aegade suurima altkäemaksuafääri uurimist alustati 2015. aastal, Kiil ja Kaljurand peeti kinni sama aasta augustis. Mehed vabastati järgmise aasta algul elektroonilise valve alla.