Eestimaa rahvaarv ja pindala pole saja aastaga palju muutunud. Sellegipoolest on täna Eestis eluruume kolm korda rohkem kui vabariigi loomise ajal.
Peaaegu veerand Eesti eluruumidest seisab tühjana
26. veebruar 2018, 08:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 706 000 eluruumi, neist oli asustatud 76%, teatab statistikaamet. Võrreldes 1922. aastaga, kui Eestis oli 252 000 eluruumi, on nende arv kasvanud peaaegu kolmekordseks.
Asustatud eluruume oli 537 000, neist kolmveerand oli alla 80 m² ja kolmandik jäi suurusvahemikku 60–80 m². Kõige rohkem oli asustatud eluruumide seas 2- ja 3-toalisi, vastavalt 32% ja 30%.
Kraanivesi oli 93% asustatud eluruumidest. Vesiklosett oli olemas 88%, vann või dušš 84% ning keskküte 70% eluruumidest. Kõik neli mugavust olid 68% asustatud eluruumidest.
Alates 2001. aastast on Eestis ehitatud 69 000 eluruumi, ehk 10% olemasolevatest eluruumidest. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas.
