Galerii ja video: ehitusel töötanud ukrainlased üritasid kontrolle märgates põgeneda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet ning tööinspektsioon korraldasid täna Tallinnas neljal ehitusobjektil kontrollreidi, et tuvastada Eestis illegaalselt töötavaid võõrtöölisi ja nii-öelda mustalt töötavaid kohalikke töötajaid. Kontrollijad leidsid ehitustelt kokku seitse illegaalselt töötavat ukrainlast, kusjuures Tallinna sadama lähedal üritas kolm ehitajat kontrollijaid nähes joostes põgeneda.

Kolm ametit kontrollisid T1 kaubanduskeskuse ehitust Peterburi maanteel, majaehitust Võistluse tänaval, kolmest majast koosneva hoonetekompleksi ehitust Tallinna lauluväljaku lähedal Narva maanteel ning majaehitust Tallinna sadama lähedal Tuukri tänaval.

Rikkumisi avastasid kontrollijad kõigilt objektidelt. T1 kaubanduskeskuse ehituselt avastasid kontrollijad kaks, Narva maantee ehituselt kaks ja Tuukri tänava ehitustelt kolm illegaalselt töötanud ukrainlast.

Esimestel kontrollitud ehitustel õnnestus kontrollijatel tabada töötajad ootamatult. Narva maantee ehitusobjektil jõudis kaks ukrainlast enne kontrollide kohalejõudmist vahetada tööriided tavaliste riiete vastu, kuid nad toimetati sellegipoolest kontrolliks politseijaoskonda.

Maksu- ja tolliamet leidis Narva maantee ehituselt mitu Eesti elanikku, kes olid töötamise registrisse kandmata. Üle kontrolliti kõik ehitusobjektil viibinud inimesed, kõik, kelle dokumendid olid korras, said rinda oranži kleebise.

Ehitajad panid kontrolle märgates jooksu

Tuukri tänava ehituselt pani kolm töölist kontrollijaid nähes Jõe tänava suunas jooksu. Politseinikel õnnestus kaks neist kätte saada, kolmandal olid aga niivõrd väledad jalad, et ta jäigi tabamatuks. Kaks kätte saadud ehitajat osutusid ukrainlasteks, kelle töötamine ehitusel oli nõuetekohaselt vormistamata.

Kolme ameti ühisreidi juhtinud politseiametnik ütles Postimehele, et ehitusobjektidelt avastatud illegaalselt töötavad välismaalased toimetatakse kõigepealt PPA hoonesse Pärnu maanteel, kus neid küsitletakse. «Mis neist edasi saab, sõltub sellest, kui koostööaltid nad on. Kui nad ei hakka mingit jama ajama ja kõik ausalt ära räägivad, ei pruugi me neile trahvi määrama hakata. Küll aga saavad suure tõenäosusega rahalise karistuse tööandjad, kes on võtnud ehitusele tööle inimesed, jättes nad nõuetekohaselt tööle vormistamata,» rääkis ametnik, kes eelistas jääda oma töö iseloomu arvestades anonüümseks.

Pärast ütluste andmist pääsevad võõrtöölised reeglina vabadusse. Sageli juhtub, et tööandjad vormistavad pärast selliseid vahejuhtumeid võõrtöölised nõuetekohaselt tööle. «Kuid vahelejäämine on neile igal juhul kahjulik, sest tööle vormistamine võib võtta aega üle nädala ja selle aja peavad nad siin ilma palgata olema,» rääkis ta.

Mõnel juhul on Ukrainast saabunud ehitaja jäänud kontrollijatele illegaalse töötamisega vahele mitu korda. Korduva vahelejäämise korral ähvardab neid Eestist väljasaatmine ja mitmeaastane Schengeni viisaruumi sisenemise keeld. See tähendab, et lisaks Eestile ei tohi nad siseneda enamiku Euroopa Liidu riikide territooriumile.

Maksu- ja tolliamet püüab kontrollidega ümbrikupalga saajaid

Kui politsei- ja piirivalveameti eesmärk on tabada selliste kontrollide käigus Eestis illegaalselt töötavaid välismaalasi, siis maksu- ja tolliamet avastab selliste reidide käigus peaaegu kõigilt ehitusobjektidelt ka Eesti elanikke, kes on kandmata töötamise registrisse ja kes saavad ümbrikupalka.

Reidil osalenud maksu- ja tolliameti maksuauditi juhtiv maksuaudiitor Jevgeni Shoron selgitas Postimehele, et kui inimene on tööle vormistatud, peab tööandja tegema töötamise registrisse kande, kuhu ta märgib kõik töötamise asjaolud. Töötamise registrisse kandmise hetkest hakkab kehtima töötaja ravikindlustus, sotsiaalkindlustus ja kõik muud hüved, mis töötamisega kaasnevad.

«Eestis töötavad välismaalased registreeritakse kõigepealt politsei- ja piirivalveametis. Kui nad on politseis registreeritud, tuleb nad seejärel kanda töötamise registrisse,» tääkis Shoron. Tema sõnul on võõrtööjõu kasutamine Eesti ehitustel väga levinud, osalt on see tingitud tööjõupuudusest, osalt ka sellest, et madalama elatustasemega riikidest pärit inimesed on nõus töötama madalama palga eest.

«Järelevalvega tahame juhtida objektijuhtide tähelepanu sellele, et  palju oleneb neist endist ja ehitusel toimuv peab olema peatöövõtja kontrolli all. Praegu peatöövõtjatel sellist seaduslikku kohustust otseselt ei ole. Kuid peatöövõtja peab teadma, mida teevad nende alltöövõtjad, see tuleneb maksuõigusest, hoolsuskohustusest ja ka ohutusnõuetest. Peatöövõtjal peab olema ülevaade kõikidest objektile ligipääsu omavatest isikutest,» selgitas Shoron.

Ukrainlane tunnistab, et tuli Eestisse tööle turistina

Tallinna sadama lähedale kerkiva elumaja ehitusel töötav ukrainlane Andrei tunnistas intervjuus Postimehele, et tuli Eestisse Ukrainas internetiportaalist leitud tööpakkumise peale. Eestisse tuli ta tavalise turistina ja tööviisat ta endale ei vormistanud. Andrei on üks kolmest töölisest, kes üritasid kontrolle märgates ehituselt ära joosta. Postimehele antud intervjuus mees eitas põgenemissoovi.

Politseinikud ütlesid, et te jooksite ehitusplatsilt minema.

Ma ei jooksnud kuskile.

Mis üldse juhtus?

Midagi ei juhtunud. Ma tegin tööd, öeldi, et tule alla, ma tulin alla ja kogu lugu. Miks ma oleks pidanud ära jooksma, ausal inimesel ei ole midagi karta.

Kas te töötate siin?

Jah, aga mitte väga kaua.

Kust te pärit olete?

Ukrainast.

Kas teil on kõik paberid korras?

Loomulikult, ma töötan seaduslikult.

Kui palju te palka saate siin töötamise eest?

Ma ei ole veel palka saanud, aga kokkulepe on, et saan ligi viis eurot tunnis.

Mis firmas te töötate?

Ma ei tea täpselt, mingi paber mulle anti, seal on firma nimi kirjas, ma ei ole sellele tähelepanu pööranud. Ma ei ole siin kaua töötanud, seetõttu ei oska ma praegu seda öelda. Mulle lubati, et kõik vormistatakse ametlikult. Mina olen väike inimene, minu jaoks on tähtis, et mulle raha makstakse. Kuidas paberitega on, see ei ole enam minu ülesanne, põhiline on, et mulle raha antakse. Kõik muu mind ei huvita. Ma ei ole midagi seadusevastast teinud.

Kas te olete Eestis juba kaua?

Ei ole kaua, teist nädalat olen praegu.

Kuidas te Eestisse jõudsite?

No teate isegi, Ukrainas on palju internetilehekülgi, mis vahendavad töökohti Euroopasse, mitte ainult Eestisse. Leidsin ühe sellise lehekülje, helistasin ja jõudsime kokkuleppele. Sõitsin Eestisse turistina, ametlikku tööviisat mul ei ole. Tundsin huvi töö vastu ja mulle pakuti seda. Ja kõik. Ma ei teadnud, et võivad olla sellised väikesed nüansid nagu täna välja tuli. Oleks ma seda kõike teadnud, poleks ma nii töötanud. Kellele seda jama tarvis on. Ma ei ole enam 15-aastane ja ma saan aru, et seadusevastaselt ei tohi midagi teha. Tuleviku suhtes olen ma nüüd targem.

Kus te Eestis elate?

Elan Tallinnas, korteris.

Mis tänaval?

Küll ma räägin sellest politseinikele, ma ei taha seda teemat afišeerida. Küll ma räägin politseinikele ja te saate pärast nende käest küsida.

Kus on teie elukoht Ukrainas elate ja kuidas seal elu on?

Musta mere ääres. Teate ise, mis seal toimub. Tööd on raske leida. Praktiliselt on võimatu töötada. Sellepärast me sõidamegi teie juurde Euroopasse.

Kas siin makstav palk on teie jaoks hea?

Loomulikult. Palk on teie juures suurepärane. Meie palkadega ei saa seda üldse võrrelda.

Kas te oskate selgitada, miks politseinikud ütlevad, et te üritasite ära joosta?

Ma ei tea, millest nad räägivad. Ma tulin ülevalt alla tööriistade järgi. Kui mulle öeldi, et pean minema politseinike juurde, seda ma ka tegin. Mina ei jooksnud ära, kuhu mul joosta on? Võib-olla keegi jooksis, aga mina mitte.

Kas siin ehitusel on veel ukrainlasi töötamas, keda te teate?

Jah, näete, siin on veel. (Osutab kõrval seisvale kahele ukrainlasele).

Tagasi üles