Rannar Raba: Ei on ei

Rannar Raba Foto: Elmo Riig / Sakala

Olen endal viimastel kuudel vaat et habeme eest mõelnud, milline hoiak tselluloositehase vaidluses võtta. Olen olnud segaduses. Mind pole veennud kuiv argument, et 100 000 elanikuga ülikoolilinna juurde seda sorti tööstus põhimõtteliselt ei sobi. Miks mitte? Mis tähendab, et see pole meie stiil? Maailmast on võtta sadu näiteid, kus vanade kultuuri- ja hariduslinnade toimetulekut toetavad samas kohas tegutsevad suured tehased, millest kaugeltki kõik pole viimase sõna infotehnoloogiaettevõtted. Kui keskkonda ei rikuta, ei peaks üks teist automaatselt välistama

Sestap olen kaldunud arvama, et praeguses loos pole tark planeerimisele ja uurimisele põhimõtteliselt vastu seista. Nagu ütles linnavolikogu viimatisel istungil teaduste akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere: rohkem teadmist on alati parem kui vähem teadmist.

Ometi pole alates eelmisest nädalast enam suurt millegi üle juurelda. Valitsus peab kohe Emajõe vesikonda puudutava eriplaneeringu lõpetama. Miks? Sest tartlased on oma esinduskogu kaudu selle suhtes selge eitava seisukoha võtnud. Ja ei on ei.