/nginx/o/2017/09/04/7065959t1ha676.jpg)
Eelmisel aastal esitas Eestile taotluse poliitilise varjupaiga saamiseks 17 Venemaa kodanikku.
Mullu küsis Eestilt asüüli 17 Vene kodanikku
6. aprill 2018, 17:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmisel aastal esitas 17 Vene Föderatsiooni kodanikku rahvusvahelise kaitse taotluse, selle aasta kolme kuuga on esitatud kolm taotlust,» ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja reedel BNS-ile.
«Poliitilise varjupaiga saajate arvu me isikuandmete kaitse tõttu välja öelda ei saa, kuna see võib ohustada varjupaiga saajate identiteedi kaitset,» selgitas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
Neljapäeval selgus, et Eesti andis hiljuti poliitilise varjupaiga Venemaa demokraatia-aktivistile, ühenduse «Avatud Venemaa» Baškortostani haru liikmele Konstantin Tšadlinile, kes oli kodumaal tagaselja kümneks aastaks vangi mõistetud.
PPA pressiesindaja ütles märtsi lõpus BNS-ile, et möödunud aastal esitati Eestis kokku 116 rahvusvahelise kaitse taotlust, kusjuures enim esitasid taotlusi Ukraina, Venemaa ja Gruusia kodanikud. Ta selgitas, et tegemist on inimestega, kes tulid Eestisse ise ning esitasid siin varjupaigataotluse. Möödunud aastal anti Eestis pagulase või täiendava kaitse staatus kokku 15 inimesele ning perekonnaliikme elamisloa sai 23 inimest.
Politsei- ja piirivalveameti andmed erinevalt märgatavalt 20. märtsil avalikustatud Eurostati andmetest, mille kohaselt esitati Eestis mullu 180 varjupaigataotlust.
Üleelmisel aastal esitati siseministeeriumi andmetel Eestis 84 varjupaigataotlust.
Rahvusvahelise kaitse ehk asüüli saaja on välismaalane, kes on tunnistatud pagulaseks või täiendava kaitse saajaks ja kellele on antud teises riigis tähtajaline elamisluba. Rahvusvahelise kaitse saamine ei tähenda automaatselt kodakondsuse saamist, öeldakse valitsuse pressibüroo koostatud rände ja pagulaste teemalises infomaterjalis. Pagulane on inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud. See tähendab, et tal on põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel ning talle on antud kaitse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel, märgitakse samas.