/nginx/o/2017/06/30/6832643t1hac68.jpg)
/nginx/o/2017/04/07/6526803t1h738f.jpg)
Olukorras, kus sõjaliselt kõige võimekamad lääneliitlased USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia on vastuseks Süüria keemiarünnakule andnud ühiselt sõjalise löögi Süüria sihtmärkide pihta, tuleb tõsisema rahvusvahelise konflikti ärahoidmiseks kasutada kõiki diplomaatilisi mõjutusvahendeid, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson oma blogis.
Sõjaliselt kõige võimekamate lääneliitlaste USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia raketirünnakule Süüria sihtmärkide pihta peab järgnema uues strateegias kokkuleppimine ja seda rakendav järjekindel diplomaatiline tegevus. Regionaalse stabiilsuse saavutamiseks on vaja eeskätt Assadi režiimi toetavad jõud vastustada viisil, mis võimaldaks pidada Süüria tuleviku üle regionaalset stabiilsust ja rahu tagavaid kõnelusi.
Lääneliitlaste õhulöökide täpsemad tagajärjed on alles selgumisel, kuid ilmne on see, et üksnes ühekordse Süüria keemiarelva võimekust piirava rünnakuga olukord ei muutu. Assadi liitlased Venemaa ja Iraan on jõudnud juba toimunu hukka mõista, nimetades seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks suveräänse riigi vastu. Samas oli rünnaku eel Venemaad hoiatatud, et vältida soovimatut kokkupõrkeohtu Süürias.
Venemaa sõjaline vaoshoitus näitab, et vaatamata tugevale ja ähvardavale retoorikale ei soovi Moskva konflikti eskaleerumist otseseks kokkupõrkeks USAga. Sellel oleksid nendele endale katastroofilised tagajärjed. Samas on kindel, et Venemaa püüab nüüd rakendada nii ÜRO julgeolekunõukogu kui infomõjutustegevust oma «tõe» levitamiseks. Moskvas teatakse, et neil on jätkuvalt edumaa Süüria tuleviku mõjutamisel.
Ühiselt tegutsenud lääneliitlased peaksid nüüd pakkuma välja uue ühise strateegia Assadi režiimi ja tema liitlaste vastustamisel. Selleks on eeskätt vajalik luua selline diplomaatiliste ja heidutusmeetmete mehhanism, mis võimaldaks lääneriikidel saavutada tugevam positsioon Süüria tuleviku mõjutamisel.
Esimese võimaluse saavad Euroopa Liidu välisministrid juba esmaspäeval Luksemburgis. Eesti võiks sellel kohtumisel kuuluda nende riikide sekka, kes rõhutaks Süüria suunal lääneriikide ühise strateegia vajadust ja konkreetsete sammude astumist Assadit toetavate jõudude ohjeldamisel. Esimese sammuna võiksid Euroopa riigid ühtlustada oma sanktsioonipoliitikat Ameerika Ühendriikidega Assadi peamise toetaja Venemaa suunal. Aeg pelgalt mure avaldamiseks on möödas ja tõsisema rahvusvahelise konflikti ärahoidmiseks tuleb kasutada kõiki diplomaatilisi mõjutusvahendeid.
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia andsid täna varahommikult ühiselt sõjalise löögi Süüria sihtmärkide pihta, et karistada president Bashar al-Assadi režiimi väidetava keemiarünnaku eest ja heidutada selle kordumist.
Loe lisaks: