Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet leiab, et ööl vastu laupäeva toimunud USA, Briti ja Prantsuse raketirünnakud Süüria keemiarelvaobjektide vastu olid küll ulatuslikumad kui USA ühekordne rünnak aasta tagasi, kuid jäid siiski eeldatust tagasihoidlikumaks ega toonud sõja käiku ilmselt ka olulist pööret.
«Välja tulistati kaks korda enam rakette kui aasta tagasi ehk 110, kuid need olid suunatud üksnes objektidele, mida peeti selgelt keemiarelvade tootmise või hoidmisega seotuks,» teatas Paet, kes peab märkimisväärseks Saksamaa otsust rünnakus mitte osaleda. «Tänaöises rünnakus jäid puutumata Süüria armee lennuväljad, maaväebaasid ja sadamad. Seega oli tegemist küll viimastel päevadel antud poliitilise lubaduse täitmisega, et keemiarelva kasutamine ei jää karistuseta, kuid rünnak ise oli küllaltki piiratud. Seega pole kindel, kas see sõjakurjategijast Assadi režiimi edasisi samme ka tegelikult ohjeldab.»
«Et lääne suhted Venemaaga on õhukesel jääl, siis võis ka eeldada, et Vene sõjaväebaasid Süürias jäid raketirünnakust selgelt eemale. Nii ka läks. Ei USA ega ka Venemaa pole tegelikult huvitatud otsesest vastasseisust Süürias ning seega tuli ka selle rünnaku puhul objekte hoolikalt valida, et Venemaal oleks võimalik kõrvale jääda,» selgitas Paet. «Ei saa ka unustada president Trumpi mõne nädala tagust sõnumit, et USA soovib oma kohalolekut Süürias vähendada ja välja tõmmata circa 2000 USA sõjaväelast Süüria põhjaosast, kes toetavad seal kurde võitluses islamiäärmuslastega. Kui USA sellise sammu teebki, siis võimendab see veelgi Venemaa Süürias põhjaliku kohaloleku eeliseid.»
«Seega praegune konkreetne poliitiline lubadus on täidetud ning Assadi keemiarelvarünnakule rakettidega vastatud. Loodetavasti see vähendab keemiarelva kasutamise tõenäosust edaspidi, kuid ilmselt Süüria sõjas pööret ei too ning oma piiratud iseloomu tõttu Assadi režiimi oluliselt ei nõrgestanud. Nii saab Assad Venemaa ja Iraani otsesel toel sisevõitlust jätkata,» märkis Paet.
Assadi režiimi oluline nõrgestamine eeldab Paeti hinnangul lääneriikide senisest tugevamat ja pidevamat survet, mida takistab paraku Venemaa aktiivne osalemine sõjas Assadi toetajana – otsesest sõjalisest vastasseisust Venemaaga püütakse aga veel hoiduda.
«Venemaa ja Iraani otsese sekkumisega Süüria sõtta on riskid selle konfliktiga seonduvalt nüüdseks selgelt globaalsed ega piirdu enam Lähis-Idaga. Ja see teeb lahenduse leidmise Süüria sõja lõpetamiseks veelgi keerulisemaks,» leidis Paet.
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia andsid täna varahommikult ühiselt sõjalise löögi Süüria sihtmärkide pihta, et karistada president Bashar al-Assadi režiimi väidetava keemiarünnaku eest ja heidutada selle kordumist.
Loe lisaks: