Reportaaž: plastämbriga «seenel» ehk kevadine süstlakorilus Tallinna moodi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kes siiani arvas, et lume alt sulavad välja vaid lilled ja tärkav loodus, eksis rängalt. Kollane ämber näppu ning kevadised süstlakoristustalgud võivad alata.

Esmapilgul ju jalutuskäik mööda Tallinna kivisillutist nagu iga teinegi - mahajäetud garaažitagustes vingub varakevadiselt jahe tuul ning umbes kümneliikmeline seltskond on valmis sukelduma Tallinna kesklinna räpastesse saladustesse.

Tegelikult olin kindel, et tõenäoliselt me midagi siiski eriti ei leia, sest kolleegil, kes sügisel samasugusel retkel kaasas käis, midagi eriti näppu ei jäänud.

Ringkäik algas Lastekodu tänaval asuva kahjude vähendamise keskuse eest. Piisas põigata üle tee asuvasse tagahoovi, kui esimesed oranži-valge-kirjud mürgipritsid ühele keskuse nõustajale kohe kätte hakkasid. Nagu oleks need sinna meelega meie pärast pandud – ei olnud, sest see oli lihtsalt esimene varjuline koht, kus suurema tähelepanuta endale midagi veeni manustada.

Esimesed paarkümmend minutit kulges meie «seenelkäik» üsna leiuvaeselt, leidsid vaid need, kes oskasid vaadata. Kuid silm harjub kiiresti leidma. Ei läinud väga kaua aega, kui leidsin minagi oma esimesed süstlad – vahetult kortermaja tagant, laste meelismängupaiga lähedalt. Mitte just meeldivaim emotsioon, kuid süda on rahul, et need just mina leidsin.

Kui liikusime edasi kaugematesse Tallinna kesklinna salasoppidesse, hakkas kogunema ka üha rohkem süstlaid. Lõpuks läks lugeminegi sassi, sest nö «pesadest» hakkas ühel hetkel päevavalgusele tulema peotäite viisi kasutatud süstlaid, mis oleks võinud olla potentsiaalseks ohuks mõnele lapsele.

Kui ma esiti arvasin, et narkomaanid käivad end mõnuainega torkimas võimalikult kõrvalistes paikades, siis see müüt kadus hetkel, kui leidsime kaks süstalt otse Liivalaia tänava bussipeatuse kõrvalt.

Kolme tunniga leiti Tallinnas ja Maardus kokku 617 kasutatud süstalt, neist 153 korjasime me kesklinnast, otse mänguväljakute ning liivakastide lähedusest. Kõige rohkem süstlaid leitigi kesklinnast ja Lasnamäelt, kuid palju oli süstlaid maas ka Kristiine linnaosas Tondil ning Põhja-Tallinnas.

Kevadised süstlatalgud Tallinnas ja Maardus

  • Lasnamäe 155
  • Kesklinn 153
  • Tondi 123
  • Põhja-Tallinn 78
  • Maardu 50
  • Õismäe-Mustamäe (Kadaka piirkond) 36
  • Männiku 22

Tervise Arengu Instituudi (TAI) nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul näitab kevadel lume alt välja sulanud süstalde suur hulk seda, et vajadus narkootikume süstivatele inimestele ja nende lähedastele mõeldud kahjude vähendamise teenuste järele on jätkuvalt suur.

Eestis elab hinnanguliselt kuni 9000 narkootikume süstivat inimest, neist enamik Harjumaal ja Ida-Virumaal. Narkootikumide tarvitamine on aga aina levinum ka laste seas – vähemalt korra elus on mingisugust narkootikumi proovinud 38 protsenti 15-16 aastastest õpilastest.

Kokku on Eestis eri piirkondades 34 kahjude vähendamise teenuse osutamise kohta, millest 14 on statsionaarsed keskused ja 20 väljatööl põhinevad. Tallinnas on keskused aadressidel Lastekodu 6, Sitsi 28 ja Magasini 32, Maardu keskus asub aadressil Kallasmaa 12. Tänavu avab TAI uue keskuse Lasnamäel Plasti tänaval, samuti käivitab teenuse kahe mobiilse süstlavahetusbussiga.

Süstlakorje talgud korraldasid MTÜ Convictus, MTÜ Pealinna Abikeskus ja TAI. Vabatahlikena osalesid Lasnamäe, Nõmme ja Kristiine linnaosavalitsuste töötajad, MTÜ Eesti Psühhotroopsete Ainete Sõltlaste Ühing LUNEST aktivistid, korraldavate organisatsioonide töötajad ja nende sõbrad.

Tagasi üles