ELi rahvusparlamentide juhid keskendusid Tallinnas kaitseküsimustele

Lipud.

FOTO: Kristjan Teedema

Euroopa Liidu (EL) riikide parlamentide esimehed keskendusid teisipäeval Tallinnas Euroopa julgeoleku- ja kaitseküsimustele.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul on partnerlus ELi julgeolekupoliitika ja NATO vahel vajalik, kuid ELi-sisene julgeolekukoostöö ei saa mingil juhul olla alternatiiv NATO-le, teatas riigikogu pressiteenistus BNSile.

Läti parlamendi spiiker Ināra Mūrniece rääkis oma kõnes ELi struktureeritud kaitsekoostööst (PESCO). Tema sõnul ei ole see ainult raamistik, vaid ELi koostööprotsess, mis võimaldab ära kasutada iga liikmesriigi tugevaid külgi. Ta tõi näiteks Balti riikide juhtrolli IT, digitaliseerumise ja küberturvalisuse uurimise vallas.

«Praeguses olukorras ei saa ükski riik üksi tegutseda, me vajame liitlasi,» ütles Mūrniece. «Euroopa Liidu kaitseinitsiatiivid saavad NATOt tugevdada, sest nad tõstavad ühist kaitsevõimekust.» Ta kutsus üles tugevdama ELi ja NATO koostööd eelkõige küberturvalisuse valdkonnas. Kaitse-eelarvest rääkides ütles Mūrniece, et kõigil liikmesriikidel on väga oluline hoida vähemalt kahe protsendi taset SKTst.

Saksa Bundestagi esimees Wolfgang Schäuble sõnul ootavad kodanikud, et EL tegeleks rohkem julgeoleku ja kaitsega. Ta märkis, et julgeolekupoliitikas on endiselt suur lõhe vajaliku ja võimaliku vahel, mistõttu tuleb Euroopal võtta rohkem vastutust oma turvalisuse eest.

Schäuble tõi esile rahvusparlamentide rolli julgeoleku tagamisel, milleks on vaja tugevdada omavahelist koostööd ja kaasatust. «Me jagame arusaama, et tänases keerulises turvalisuse olukorras peame edasi liikuma ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga,» rääkis ta. «Ühiste huvide, prioriteetide ja strateegiate leidmine võib olla meie jaoks kõige raskem väljakutse.» Lahendusena pakkus ta, et üksmeele leidmise ainuke viis on kompromissivalmidus ja avatus teiste liikmesriikide ideedele.

Ka Austria Rahvusnõukogu esimehe Wolfgang Sobotka sõnul vajab Euroopa ühist välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat. «Täna rohkem kui kunagi varem, peab Euroopa rääkima ühehäälselt julgeoleku ja kaitse teemadel,» ütles Sobotka, kelle sõnul on turvalisus esmatähtis, et suurendada kodanike usaldust ühenduse vastu. Sarnaselt Schäublega leiab ta, et ühendus peab võtma enam vastutust oma turvalisuse tagamisel.

Sobotka rääkis oma kõnes veel võitlusest terrorismi ja küberrünnakute vastu, välispiiride kaitsest ja ebaseaduslikust migratsioonist, valeinformatsiooni levitamisest ja sotsiaalmeediast ning radikaliseerumisest ja turvalisuse tagamisest Euroopa Liidu naabruskonnas.  

Sobotka sõnul on suvel algava Austria ELi eesistumise üks prioriteet Lääne-Balkani riikide ühendusele lähendamine ja nad soovivad jõuda liitumisläbirääkimisteni Albaania ja Makedooniaga.

Rahvusparlamentide ja ELi kohtumisel osalesid ka Euroopa Parlamendi, Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi, Norra, Islandi ja Šveitsi delegatsioonid. Konverentsi foto- ja videomaterjali ning järeldused leiate parleu2017.ee veebilehel.

Tagasi üles