Raport: Eesti on Nõukogude Liidust pääsenud riikidest kõige rohkem läänestunud

FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Eesti on Nõukogu Liidu alt pääsenud riikidest kõige läänestunum, selgub Ameerika Ühendriikides tegutseva poliitiliste ja diplomaatiliste lahenduste strateegilise keskus Strategeast uuringust.

Organisatsioon analüüsis Nõukogude Liidu 14 endise liiduvabariigi arengut pärast NSVLi lagunemist viies kategoorias – poliitika, majandus, õigusruum, keel ja kultuur ning elustiil. Venemaa jäeti sellest uuringust välja. Indeksi koostajad põhjendavad Venemaa väljajätmist sellega, et Strategeast soovis keskenduda just Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud väiksematele riikidele, kes on taolistes rahvusvahelistes uuringutes Venemaast palju vähem tähelepanu saanud.

Strategeast jõudis oma analüüsis järeldusele, et Nõukogude Liidust pääsenud riikidest on kõige läänestunum Eesti. Teisel kohal on Leedu, kolmandal Läti, neljandal Gruusia ja viiendal kohal Moldova. Kõige vähem läänestunud endine Nõukogude Liidu liiduvabariik on Turkmenistan, mis on tabelis viimasel, 14. kohal. 13. kohal on Tadžikistan ja 12. kohal Usbekistan.

FOTO: Strategeast

Uuringu koostajad kasutasid nii omaenda kogutud andmeid, kui ka avalikke allikaid, muu hulgas erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide andmeid.

Poliitika kategoorias hindasid raporti koostajad valimiste ausust, pressivabadust, piiranguid uute parteide moodustamisele, parlamendierakondade toetust Euroopa Liidule, NATOle ja majandussidemetele lääneriikidega ning avalikku arvamust Euroopa Liidu, NATO ja lääneriikide suhtes.

Õiguse kategoorias hindas Strategeast õigussüsteemi vastavust rahvusvahelisele õigusele, õigussüsteemi sõltumatust valitsusest ja poliitikast, inimõigusi ja rahvusvaheliste organisatsioonide hinnanguid riikide õigussüsteemile.

Majanduse kategoorias läksid arvesse riigi kuulumine Euroopa Liidu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO, majandusvabadus ja korruptsiooni tase, peamised kaubanduspartnerid ning peamised investeerijad.

Keele ja kultuuri kategoorias arvestas organisatsioon ladina tähestiku kasutamist, riigi elanike võõrkeelte oskust, lääne filmide ja telesaadete levikut televisioonis ja kinodes ning lääne sotsiaalmeediakanalite, näiteks Facebooki levikut elanike seas.

Elustiili kategoorias läksid arvesse lääneriikides käinud elanike osakaal, lääne kiirtoidukettide, supermarketite ja rõivabrändide levik ning nutitelefonide kasutamine ja interneti levik.

Nii poliitilise läänestumise kui ka õigusliku läänestumise kategoorias sai Eesti 25 võimalikust punktist 23. Majandusliku läänestumise kategoorias sai Eesti maksimumpunktid ehk 25 võimalikust punktist 25. Keele ja kultuurilise läänestumise kategoorias andsid uuringu koostajad Eestile 15 võimalikust punktist 13. Elustiili läänestumise alajaotuses sai Eesti võimalikust 10 punktist üheksa.

Valimised on Eestis vabad ja ausad

Strategeast kirjutab Eesti kohta, et valimised on vabad ja ausad ning inimeste poliitilised ja kodanikuõigused on au sees. Põhjusena, miks Eesti ei saanud poliitilise läänestumise kategoorias maksimumpunkte, toob Strategeast esile, et NSV Liidu lagunemise järel on endiselt kümneid tuhandeid kodakondsuseta inimesi, kes ei saa osaleda parlamendivalimistel. Samas märgib raport, et kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saavad osaleda ka kodakondsuseta inimesed.

Raport märgib, et Eesti 101-likmelises riigikogus on kaks erakonda, mis on väljendanud oma kriitilist suhtumist Euroopa Liidu ja NATO suhtes. Strategeast viitab Konservatiivse Rahvaerakonna esimehele Mart Helmele, kes on väljendanud euroskeptilisi vaateid ja kutsunud üles Euroopa Liidust välja astuma. Ka märgib raport ära mullu kevadel aset leidnud skandaali, kui keskerakondlane Mihhail Korb astus pärast NATO suhtes kriitilist avaldust riigihalduse ministri kohalt tagasi. Raport märgib ära ka selle, et Keskerakond on ainus erakond Eestis, kes on allkirjastanud koostöölepingu Kremli võimuparteiga Ühtne Venemaa.

Avalik arvamus lääne institutsioonide ja lääneriikidega integreerumise suhtes on Eestis kõrge, kuid raport toob esile teatud erinevused eestlaste ja venelaste vaadetes. Strategeast viitas mullu märtsis avalikustatud avaliku arvamuse uuringule, mille järgi usaldab NATOt 78 protsenti eestlastest, kuid vaid 24 protsenti venelastest. Samas toob raport välja, et Eesti elanike usaldus Euroopa Liidu vastu on üks kõrgemaid ELi riikide seas. Nimelt usaldab ELi 81 protsenti Eesti elanikest.

Eesti on üks vähim korrumpeerunud riike maailmas

Eesti õigussüsteemi kohta kirjutavad raporti koostajad, et erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul õigussüsteemis korruptsiooni ei esine ja Eesti on üks vähem korrumpeerunud riike maailmas.

Vähemuste õiguste osas märgib raport, et Eesti parlament võttis küll vastu samasooliste õigusi laiendava kooseluseaduse, kuid selle rakendusaktid on siiamaani vastu võtmata. Strategeasti lisas, et parlamendi praeguse koosseisu ajal ei ole tõenäoline kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmine.

Eesti on üks suurima majandusvabadusega riike maailmas

Majandusliku läänestumise kohta kommenteerib Strategeast, et ärikliima on Eestis äärmiselt soodne ja rahvusvahelises majandusvabaduse indeksis on Eesti kuuendal kohal (Euroopas teisel kohal). Eesti on ainus riik maailmas, mis pakub e-residentsuse võimalust ning Eestis on väga lihtne alustada ettevõtlusega. Raport märgib, et Eesti maksusüsteem on lihtne ning kaudse maksustamise tase on madal. Strategeast lisab, et maksusüsteem on seoses valitsuse vahetumisega muutumas. Majanduse valdkonnas toob raport negatiivsena esile, et Eestis on Euroopa Liidu kõrgeim sooline palgaerinevus.

Raport märgib, et nii impordis kui ekspordis domineerivad lääneriigid ning lääne kaupade osakaal on Eestis valdav. Raport lisab, et ka Eestisse tulevate investeeringute taga on valdavalt lääneriigid, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriigid.

Lääne filmid ja sotsiaalmeediakanalid on laialt levinud

Keele ja kultuuri läänestumise valdkonnas märgib raport kõigepealt, et Eesti kasutab ladina tähestikku ja on teinud seda kogu aeg. Eesti elanike keeoskuse kohta kirjutab raport, et viimase rahvaloenduse andmetel kõneleb 856 225 inimest ehk 66 protsenti elanikkonnast mõnda võõrkeelt, sealhulgas oskab 291 961 inimest kahte ja 194 732 inimest vähemalt kolme võõrkeelt. Raport lisab, et enimkõneldud võõrkeel on Eestis vene keel, järgneb inglise keel.

Lääne filmide kohta märgib Strategeast, et Eesti meediateenuste seaduse järgi peab televisioonis näidatavatest saadetest ja filmidest olema vähemalt 51 protsenti Euroopa päritolu. Väljaspoolt Euroopat näidatakse televisioonis ja kinodes enamasti Ameerika Ühendriikide ja Venemaa filme.

Lääne päritolu veebisaitide ja mobiiliäppide levik on Eestis lai. 2015. aastal tehtud uuringu järgi kasutas 91 protsenti 51-65-aastastest internetikasutajatest Facebooki ning vanuserühmas 18-25 eluaastat oli Facebooki kasutamise osakaal 100 protsenti.  Strategeast lisab, et ka teiste levinud Lääne sotsiaalmeediakanalid, nagu Twitter, Instagram ja Snapchat on Eestis laialt levinud.

Elustiil on läänelik

Elustiili alajaotuses märgib organisatsioon, et 2016. aasta statistika järgi tegid Eesti elanikud 3,5 miljonit välisreisi, sealjuures toimus 80 protsenti reisidest Euroopa Liidu riikidesse. Samas reisisid Eesti elanikud sel aastal Venemaale 275 000 korda ehk idanaabri juurde reisimise osakaal moodustas 7,9 protsenti kõigist reisidest. Arvestades, et Eestis elab 1,3 miljonit inimest, reisib iga elanik keskmiselt rohkem kui kaks korda aastas välismaale. Samas tõdeb raport, et Eestis puudub statistika selle kohta, kui palju elab siin inimesi, kes ei ole kordagi elus mõnes lääneriigis käinud.

Lääne suurfirmade esindatuse kohta märgib raport, et Eesti on rahvusvaheliste korporatsioonide esindustega hästi kaetud ning läänes levinud kaubad on laialt kättesaadavad ka Eestis. Samas toob raport esile, et näiteks Starbucks või IKEA ei ole siiani Eesti oma äri alustanud ning mõned internetiteenused, nagu Netflix või Amazon, on Eestis piiratud kättesaadavusega.

Mobiilse interneti levik on raporti andmetel Eestis väga hea – 2016. Aastal kasutas 62 protsenti Eesti elanikest mobiilset internetti ja 92 protsenti majapidamistest omas internetiühendust.

Tagasi üles