Fotod: kaitseväe kaplanid mälestasid Teise maailmasõja ohvreid Täiendatud kell 15.10

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Teise maailmasõja lõpu aastapäeval mälestasid kaitseväe kaplanid Tallinnas sõjaohvreid mälestusmärkidele pärgade asetamise ja mälestusteenistusega.

Täna hommikul asetasid kaitseväe kaplanid pärjad Maarjamäe mälestusväljakul Saksa- ja Nõukogude Liidu armee ridades langenute mälestusmärkidele, Teises maailmasõjas hukkunute mälestusmärgile kaitseväe kalmistul ja natsismiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul ning õppuse Siil raadio Sõduri FM eetris loeti mälestuspalve Teise maailmasõja ohvritele.

Keskpäeval toimus Kaarli kirikus mälestusteenistus kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestuseks.

1945. aasta 7. mail allkirjastasid liitlasvägede ja Saksa relvajõudude esindajad Prantsusmaal Reimsis Saksa Riigi kapitulatsiooniakti, mille kohaselt lõpetati sõjategevus Euroopas 8. mail.

2004. aasta 22. novembril võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele.

Kaitseminister Luik: maailma juurteni raputanud sõda mõjutab meid siiani

«Hitleri ja Stalini salasobinguga valla päästetud sõja tagajärjeks oli Euroopa rahvaste suur häving ja rahulike elanike piiritu kannatus,” sõnas mälestusteenistusel peetud kõnes kaitseminister Jüri Luik.

Ta märkis, et just selle sõja tagajärjel kaotasid eestlased pooleks sajandiks iseseisvuse.

«Tänaseni ei ole teada täpne hind, mida totalitaarsete võõrriikide poolt okupeeritud Eesti maksis tapetute, langenute, vangistatute, küüditatute, mobiliseeritute, sundevakueeritute ja kodumaalt põgenenute eest,» lausus Luik.

Ta lisas, et sõjas võõrriikide armeedes teenis sunnitult umbes 100 000 Eesti meest.

Kaitseminister rääkis, et Ida-ja Kesk-Euroopas, sealhulgas Eestis, tähendas sõja lõpp küll rindel suremise lõppu, kuid mitte riiklikust terrorist ja rõhumisest pääsemist. «Täna mälestame ka kõiki neid, kes kannatasid totalitaarrežiimi repressioonide käes,» sõnas Luik.

«Suur sõda, mis raputas maailma juurteni, mõjutab meie mõtteid siiani. See mõjutab ka riikide poliitikat ja rahvusvahelisi suhteid,»  ütles Luik.

Kaitseminister sõnas, et teame kui habras on rahu ja kui kallis on vabadus.

«Täna saame öelda, et meie kindel kaitsetahe ja tugevad liitlassuhted tagavad, et me ei lase enam korduda sündmustel mis viisid meilt vabaduse. Et meie rahvas ei pea enam kandma kaotusi mis võtavad mitmelt põlvkonnalt võimaluse elada rahus,» lausus Luik.

Tagasi üles