Möödunud laupäeval, muuseumiöö melu tuules, said Narva-Jõesuus kokku ekskursioonide sari «Avatud majad» ja kunstiprojekt «Kunstnikud kogudes». Viimane avati näitusega «Puhkus on töö», mis uurib puhkusekultuuri ja eluolu Narva-Jõesuus. Paigas, kus kunagised kihavad kuurortlinna aastad on asendunud teistsuguse võlu – nostalgiaga.
Kauni looduse ja muuseas Eesti pikima rannaribaga Narva-Jõesuu hakkas suvitajaid meelitama juba 19. sajandi lõpul. Ainulaadse looduskeskkonna tõttu võeti teadlik suund Narva-Jõesuu kujundamisele kuurortlinnaks. Rajati supelpaviljonid, lokaalid, baarid, kuursaal, kõlakoda – kõik selleks, et Eestist või välismaalt saabunud puhkaja saaks nautida päeval päikest ja öösel seltsielu. Paraku hävis suur osa Narva-Jõesuust Narva pommitamisega 1944. aastal. Nõukogude aeg tõi suunamuutuse. Kerkima hakkasid mastaapsed puhkekompleksid, mis Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ja sotsiaalpoliitiliste muutuste taustal aga tühjaks valgusid.