:format(webp)/nginx/o/2018/06/01/7876638t1hf9af.jpg)
Alates 2014. aastast on Venemaalt tagasi saadetud kümme seal ebaseaduslikult viibinud eestlast.
Vaata, kui palju on aastate jooksul Venemaalt eestlasi tagasi saadetud
/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
1. juuni 2018, 15:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal riigil on õigus kontrollida välismaallaste riigis viibimist ja kohustada neid lahkuma, kui nad ei täida riigis viibimise või elamise nõudeid.
Siseministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Merje Klopetsi sõnul toimub välismaalaste tagasivõtmine üldjuhul tagasivõtulepingutes sätestatud korras ning lisaks oma riigi kodanikele aktsepteerivad riigid reeglina ka nende välismaalaste tagasivõtmist, kellele nad on väljastanud kehtiva elamisloa.
Nii on alates 2007. aastast jõus ka Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vaheline tagasivõtuleping, mille alusel on siseministeerium aastate jooksul tagasi võtnud Eesti kodakondsusega või Eesti elamisloaga inimesi, kellel on puudunud alus seaduslikuks viibimiseks Venemaal.
«Näiteks inimesed, kes on viisaga reisinud Venemaale, kuid pole lubatud päevade möödudes riigist tähtaegselt lahkunud. Viisa kehtetuks tunnistamise ja tagasisaatmise aluseks võib olla näiteks ka asjaolu, et inimene on asunud riigis tööle selleks vastavat luba omamata,» selgitas Klopets.
Statistika kohaselt saadeti 2014. aastal Eestisse tagasi üks ebaseaduslikult Venemaal viibinud inimene, 2015. aastal viis, 2016. aastal kaks inimest ja 2017. aastal üks inimene. Selle aasta viie kuu jooksul on jõutud Venemaalt välja saata üks eestlane.