Savisaar üritas Siret Kotkat riigikokku kombineerida

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Siret Kotka.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Keskerakonna juht Edgar Savisaar püüdis mitme kombinatsiooni abil suunata endist partei noorte­kogu juhti Siret Kotkat asendusliikmena riigikokku, kuid tulutult.

Riigikogu valimistel loodetust kasinama tulemusega leppima pidanud Keskerakonna juhile Edgar Savisaarele tegi muu seas muret ka see, et tema lootustandvamaid õpilasi, endine erakonna noortekogu juht ja praegune Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunik Siret Kotka ei pääsenud tublist häältesaagist – 894 Lääne-Viru häält – hoolimata riigikokku.

Savisaar, kes on tuntud selle poolest, et armastab siluda noorte tulevaste poliittähtede karjääriteed, hakkas mõtlema võimalustele, kuidas Kotka ikkagi Toompeale saada. Esmalt püüdis ta teha vahetuskaupa Lauri Laasiga, kellele lubas Tallinna volikogu aseesimehe kohta. Laasi otsustas aga riigikokku jääda.

Siis võttis Savisaar ette riigikokku valituks osutunud Mihhail Kõlvarti, kes loobuski nelja-aastasest saadikutööst ja asus Tallinna abilinnapeaks. Laual malendeid liigutades tegi Savisaar aga väikse valearvestuse lootes, et Kõlvarti asemel riigikokku tulema pidanud, seni üle üheteistkümne aasta Põlva linnapeana töötanud Tarmo Tamm loobub parlamendikohast. Tamm tuli aga riigikokku ja Toompea uks jäi Kotka ees endiselt suletuks.

Mõne nädala eest oli kord järjekordse keskparteilase, Kalev Kallo käes, kelle ümbermängimisega mõnele linna juhtivkohale avanenuks Kotkale riigikogu uks. Kallole pakuti vahetuskaubana valikut: kas Tallinna volikogu esimehe koht või siis detsembris loodud Tallinna ombudsmani koht.

Aga ka Kallo loobus pakkumisest. Välislähetuses viibiv Kallo Postimehega vestelda ei soovinud. Ka Siret Kotka ei soostunud teemat kommenteerima. «See on nii rumal küsimus,» põhjendas ta.

Selle aasta oktoobris 20. sünnipäeva tähistaval Keskerakonnal pole juubeldamiseks erilist põhjust. Uudisteagentuuri BNS tellitud viimase parteide populaarsusuuringu kohaselt on Keskerakond langenud kolmandale kohale, jäädes alla ka konkurentidest sotsiaaldemokraatidele.

Viimaste valimiste järel riigi valitsemisõigusest, isegi näiteks presidendivalimistel kaasarääkimise võimalusest kõrvale jäetud Keskerakonna eri piirkondadest kostub järjest tugevamat nurinat partei juhtimise suunas.

«Meil pole mitte mingit sõnaõigust. Me saame ainult öelda, et meie arvame, et asi on teistmoodi. Aga meie käest ei küsi keegi enam midagi,» nentis nädalavahetusel Saaremaa piirkonna juht Kalle Laanet. «Me peame olema mängus sees. Aga praegu oleme mängust väljas.»

Rahulolematust on kostnud nii Pärnust kui ka Tartust, kus Keskerakond võimuliidust välja visati.
Näiteks sai Keskerakonnas olemisest mõõt täis Tartu linnavolikogu liikmel Harri Jallajasel, kes vahetas Keskerakonna Reformierakonna vastu.

«Ma ei saanud enam aru, mis seal Keskerakonnas toimus,» tunnistas ta Tartu Postimehele. «Ma ei ole vana mees ja tahaksin kunagi veel valimistel osaleda ja valituks osutuda, aga Keskerakonna ridades ei ole see võimalik. Ja nii ei arva mitte ainult mina. Enamik arvab nii.»

Pärnus kritiseeris erakonda üllatuslikult Savisaare senine truu toetaja Mart Viisitamm. Erakonna siseopositsioon kogub tasa jõudu, et oktoobris toimuval erakonna sünnipäevakongressil Savisaare kõrvale alternatiivkandidaat esitada. Selleks on tarvis piirkondades tugevalt tööd teha.

Riigikogu ase­spiiker Jüri Ratas sõidab mööda Eestit ringi. Üleeile oli ta Narvas, eile näiteks Põlvamaal.

Tagasi üles