Justiitsminister Urmas Reinsalu tõrjus kohtutäiturite esindusorganisatsioonide kriitikat täitemenetluse reformi vastu peamiselt muudatustega kaasneva teenuse odavnemisega riigi ja ka võlgnike jaoks.
Justiitsminister tõrjub kohtutäiturite kriitikat odavuse argumendiga (3)
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
28. juuni 2018, 16:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reinsalu ütles neljapäeval saates «Otse Postimehest», et kehtiv täitesüsteem ei toimi rahuldavalt ja on kulukas ning seepärast tegi justiitsministeerium ettepaneku muuta täitesüsteemi ja teha riiginõuete sundtäitmisega tegelemise kohustuslikuks maksu- ja tolliametile. «Justiitsministeeriumi analüüs näitas, et see protsess on ligi 4,2 korda odavam tsentraliseeritult. Riigi huvi võiks täiendavalt olla see, et kui süsteem automatiseerida, siis üldiselt nende nõuete täitmine peaks prognoosi kohaselt kuni 50 protsenti paranema,» rääkis Reinsalu.
Kohtutäiturite väitel hakkavad justiitsministeeriumi algatatud täitemenetluse muutmise järel võlgnike kõrval täitemenetluse kulusid kinni maksma kõik maksumaksjad, mitte ainult võlgnikud. Samuti märkisid täiturid, et reformi tulemusel hajub vastutus riigiametnike hulgas ära, praegu vastutavad täiturid võimalike eksimuste eest kogu oma varaga. Nad süüdistasid justiitsministeeriumi reformikava «seadusrikkujatele soodsama pinnase loomises» ja «riigi huvis võtta üle juba toimivad süsteemid».
Reinsalu kinnitas, et täitemenetluse koormust ei pea tulevikus kinni maksma kõik Eesti maksumaksjad. „Täitemenetlusega Eestis tegelevad lisaks täituritele ka nende abilised, suurusjärgus 300 inimest. Maksu- ja tolliamet prognoosib, et see funktsioon, mida siis nende riigi nõuete puhul peaks täitma, oleks suurusjärgus 15 inimest aastas. Ebaõiglane ja ebaratsionaalne oleks ülal pidada ühte süsteemi, kui me näeme, et on kordades odavam mõni alternatiivne süsteem,“ ütles justiitsminister. Ta kinnitas, et ka tulevikus peavad võlgnikud kinni maksma nende võlgade haldamiskulud.
Reinsalu sõnul on kehtiv täitemenetluse süsteem seadusest tulenev monopoolne süsteem, mille toimimise efektiivsusega on tõsiseid probleeme. «Tulude struktuur jaotub liiga ebaühtlaselt ja nõuete täitmisega on paljudel juhtudel olnud tõsiseid probleeme. Täna on palju nõudeid, mis lähevad aegumise tõttu hapuks. Küsimus ei ole mitte riigi laiendamises, vaid selle säästlikumaks ja ratsionaalsemaks muutmises,» märkis justiitsminister.
Reinsalu sõnul mõistab ta kohtutäiturite protesti, kuna see puudutab nende sissetulekuid. «See on ühelt poolt kahtlemata arusaadav, ehkki nad ei ole selles asjas erapooletud. Aga kindlasti peab riik olema selles osas erapooletu,» ütles minister. Ta lisas, et ka riigivõlgnikud, kes ei ole küll kõige usinamad maksumaksjad, «eeldavad riikliku süsteemi, mille kaudu ei võeta neilt ära ülemäärast menetlusraha».
«Kindlasti tuleb kaaluda poolt ja vastuargumente ning ma ei soovi teadlikult tekitada kelleski stressi. Aga tänane täitemenetluse süsteem Eestis on kulukas,» rääkis Reinsalu. 2016 . aastal tegi rahandusministeerium analüüsi riigi täitemenetluse nõuete täitmist ja leidis, et riigireformi läbi viies tuleks kaaluda ka selle süsteemi ümbervaatamist. «Maksu- ja tolliametil on suured andmebaasid ja siis oleks mõistlik teha nii, et kui riigile jäädakse võlgu ei kasutata enam täiturite süsteemi, vaid maksu- ja tolliamet võtab selle summa automaatselt võlgniku pangaarvelt maha. Õiguslikult on see ka täna võimalik ja täitur pääseb võlgniku pangaarvele ligi. Loomulikult eeldab nende volituste andmine maksu- ja tolliametile seadusemuudatust,» sõnas justiitsminister.