Intervjuu: PPA avab passijärjekordade leevendamiseks Tallinnas uue teenindussaali

Siseminister Andres Anvelt. Foto: Liis Treimann

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) avab pikkade dokumendijärjekordade leevendamiseks suve lõpus Kolde puiestee politseijaoskonnas dokumentide väljastamise teenindussaali.

Passi ja ID-kaardi tellimise toiminguid saab ka edaspidi pealinnas teha kahes olemasolevas teenindussaalis – Tammsaare teel ja Pinna tänaval, kuid uue dokumentide väljastamise koha lisandumine peaks pikki järjekordi leevendama.

Siseminister Andres Anvelt seadis eesmärgiks, et praegused pikad järjekorrad passide ja ID-kaartide vahetamisel vähenevad ning suve jooksul kahaneb keskmine ooteaeg politsei- ja piirivalveameti teenindussaalides maksimaalselt 30 minutile.

Pikad järjekorrad on probleemiks ainult Tallinnas, seetõttu on PPA on komandeerinud osa maakondade töötajaid Tallinna teenindussaalidesse. Eesmärk on, et lahtiolekuaegadel ei ole teenindussaalides ühtegi lauda, kus poleks PPA ametnikku.

Anvelt soovitab Postimehele antud intervjuus järjekordade vältimiseks inimestel endil veidi vaeva näha. Nii saab ID-kaardi taotluse esitada elektrooniliselt ilma PPA teeninduspunkti minemata. Ka on võimalik jälgida politsei- ja piirivalveameti kodulehelt reaalajas, kui palju on inimesi teenindussaalides ootamas ja kui pikk on ooteaeg.

Mida kavatsevad siseministeerium ja PPA teha passide ja ID-kaartide vahetamisel tekkinud järjekordade vähendamiseks?

Tahame avada suve lõpuks dokumentide väljastamiskoha Kolde puiestee politseijaoskonnas. Praegu käivad ettevalmistustööd ja augusti lõpust saab dokumendi kätte Kolde puiesteelt. ID-kaarti saab pealinnas jätkuvalt tellida vaid Tammsaare teel või Pinna tänaval asuvast teenindussaalist või elektrooniliselt, kuid kättesaamise kohtade võimalused laienevad. Passi elektrooniliselt taotleda veel ei saa, selleks tuleb endiselt minna kohale teeninduspunkti.

Paljud inimesed ei tea, et kui anda Tammsaare teel või Pinna tänaval dokumendid sisse, võib saada need kätte hoopis näiteks Keila politsei teenindussaalis, kus on palju väiksemad järjekorras. Dokumendi vahetust vormistades tuleb lihtsalt öelda, et tahad saada oma passi või ID-kaardi kätte mujal. Paartuhat Harjumaa inimest on seda võimalust kasutanud.

Järjekorraprobleem ongi ainult Tallinnas. Et Tallinnas järjekordi väiksemaks saada, komandeerisime näiteks Narvast inimesi vahepeal Tallinnasse tööle, et kõik lauad oleksid täidetud. Juunis asus Tammsaare tee teenindussaalis tööle neli uut värvatud inimest ja ka Pinna tänava teenindussaali on uute töötajate värbamine käimas. Kõige selle eesmärk on tagada, et teenindussaalides ei oleks töö ajal ühtegi tühja lauda ja kiirem teenindus.

Kui teenindussaal on avatud, on põhitähelepanu suunatud inimestega tegelemisele. Igasugused dokumentide kontrollimised ja andmebaaside päringud tehakse väljaspool teenindussaalide tööaega, töötajatele makstakse selle eest lisatasu. See tähendab, et Tallinnas teenindab inimesi 4-5 lauda päevas rohkem. Sellega me saame järjekorra keskmise pikkuse tunni võrra lühemaks.

Olen seadnud standardiks, et elavas järjekorras ei tohiks keskmine ooteaeg olla üle 30 minuti. Kui teeninduspunkti saabub korraga bussitäis inimesi, siis loomulikult võib ooteaeg suureneda, kuid siiski, keskmine aeg ei tohi ületada poolt tundi. Keskmise ooteaja saab vähendada 30 minutile suvekuude jooksul.

Mida saavad inimesed ise teha, et nad ei satuks tundidepikkusesse järjekorda?

Inimesed võiksid ise oma aega paremini planeerida. Suured järjekorrad tekivad põhiliselt palga- ja pensionipäevadel, kui on raha dokumentide vahetuse riigilõivudeks, samuti enne puhkusteperioodi, kui kõik avastavad, et on vaja dokumendid välja vahetada. Natuke ette planeerides saab selle väiksema murega teha. Broneerige aegu endale.

Juba teist nädalat on võimalik jälgida veebist politsei- ja piirivalveameti kodulehelt reaalajas, milline on hetke järjekord teeninduspunktides üle Eesti. Soovitan enne dokumendi taotluse esitamist või dokumendile järele minekut vaadata, politsei kodulehelt, kui palju inimesi ees on. (Anvelt vaatas intervjuu tegemise ajal arvutist järjekordade pikkust. Kui Tallinnas Tammsaare tee ja Pinna tänava teeninduspunktides oli sel ajal järjekorra pikkus üle tunni, siis näiteks Kuressaares oli ootel kaks inimest ja ooteaeg oli seitse minutit).

Kui dokumenti juba teed, siis võid öelda, et tahad selle kätte saada mujal. See on juba PPA korraldada, kuidas nad selle dokumendi pärale toimetavad.

Miks on järjekorrad üldse tekkinud?

Peamine põhjus on selles, et viisade, elamislubade ja lühiajaliste tööle registreerimiste arv on suurenenud 3-4 korda. Eelmisel aastal ei osanud keegi prognoosida tööjõuturule sellist survet. See on pannud teeninduspunkidele pinget peale. Asi on selles, et seni on kõik välismaalasi puudutavate dokumentide vormistamine toiminud füüsilise kontaktiga. Ma andsin korralduse viia selliste dokumentide vormistamine elektroonilisse keskkonda, mis toob teeninduspunktidesse leevendust.

Ka on tulemas teeninduspunktidesse uued kabiinid, et inimene ei peaks enam teenindaja juures raiskama aega sõrmejälgede andmisele. Samas kabiinis, kus saab teha dokumendi jaoks pilti, saab edaspidi anda ka sõrmejälgi. Loomulikult ei ole kõik inimesed aparaatidega suheldes võrdväärselt nutikad, kuid aparaat peaks inimesi samm-sammult juhendama ja teada andma, kui kõik protseduurid on edukalt tehtud.

Kas dokumentide väljastamist saaks muuta lihtsamaks, et inimene ei pea selleks ise füüsiliselt teeninduspunkti minema?

Kindlasti peab olema isiklik kontakt, et vaadata inimese vastavust väljastatavatele dokumentidele. Sellest ei pääse üle ega ümber. On olnud kriitikat, et miks saab riik saata inimesele juhiloa posti teel, aga ID-kaarti mitte. ID-kaardi puhul on palju suurem identifitseerimise areaal ehk inimesed tuvastavad end ju selle kaudu. ID-kaart annab identiteedi piiriületuseks ja oma digitaalse allkirja andmiseks. Isik tuleb dokumendiga kindlasti kokku viia ja seda peab tegema riigi esindaja, kes võtab vastutuse, et ta annab Juhanile Juhani dokumendi. ID-kaarti ei saa võrrelda juhiloaga. Juhiluba on dokument, mida me ei pea otseselt kaasas kandma. Samal põhimõttel võib postiga saata rahvusvahelist haigekassakaarti. ID-kaart koos kõigi oma PIN-koodidega on teine asi.

On olnud juttu ID-kaardi kättetoimetamisest kullerteenuse abil, mis on sellest saanud?

Me uurime praegu, kui suur turg kullerteenusele oleks. Kullerteenus oleks inimesele lisatasu eest ja kui inimene on valmis maksma, siis me võime tuua ID-kaardi inimesele kontorisse kätte, ka näiteks Postimehe toimetusse. Me teeme dokumendiväljastuskohtades praegu küsitlust, et kui palju inimesi oleks teoreetiliselt nõus maksma mingit lisatasu selle eest, et dokument tuuakse talle kätte.

Samas ei ole ka kuller riigi esindaja, kuidas saaks kuller võtta vastutuse, et dokumendi saab õige inimene?

See on juba tehniline pool, kuidas seda korraldada. Võib-olla saab kasutada mingit infotehnoloogilist lahendust, näiteks sõrmejälje lugejat. Kunagi kasutati ka juhiloa kättetoimetamiseks kullerteenust, kuid see oli ka teine asi. Isegi kui juhiluba niiöelda «jalutama läheb», ei saa seda võrrelda sellega, kui valedesse kätesse satuks ID-kaart. Juhiluba, kui plastikkaart ei tõesta iseenesest juhtimisõigust, seda tõestab e-politsei andmebaas.

Inimesed on nurisenud, et teeninduspunktidele on raske ligi pääseda. Kas Tallinna kesklinnas oleks mõeldav teeninduspunkti rajamine?

Varem oli teeninduspunkt ka Kadriorus Vilmsi tänaval, kuid otsustasime Tallinnas alles jätta Mustamäel Tammsaare teel ja Lasnamäel Pinna tänaval asuvad teeninduskohad, kuna need kaks on rahvastiku kontsentratsiooni arvestades kõige optimaalsemad. Tammsaare tee teeninduspunkt katab ühtlasi Lääne-Harju ja Pinna tänava teenindussaal Ida-Harju piirkonna. Kuigi väljastuspunkt tuleb juurde Kolde puiesteele, jääb pealinnas dokumenditaotluste sisseandmiseks alles kaks kohta – Tammsaare teel ja Pinna tänaval.

Kunagi oli dokumentide teeninduspunkt ka Tallinna kesklinnas Foorumi keskuses. Kas seal oleks mõeldav keskuse taasavamine?

Oli jah Foorumi keskuse viiendal korrusel, vahetasin isegi seal kunagi passi. Kuid selle teeninduspunkti kasutegur oli suhteliselt väike. Tundub küll, et teeninduspunkt oli heas mugavas kohas, kuid rendihind ja külastatavus ei olnud omavahel proportsioonis. Foorumi keskuse teeninduspunkti tegevus lõpetati juba mitu aastat tagasi ära. Palju suurema kasuteguri annab, kui me värbame mõnesse olemasolevasse teenindussaali rohkem inimesi juurde. Meie eelarve ei kannataks seda välja, uusi teeninduspunkte tuleks juurde, nagu seeni pärast vihma. Kui me teeksime dokumendi väljavahetamise kohti hästi palju, siis saavad need olema pooltühjad. Mõni koht on juba praegu selline, et tunni jooksul ei tule ühtegi inimest.

Nii ID-kaardi kui ka passi riigilõiv on 25 eurot. Kas see on õiglane tasu?

Kindlasti ei ole sellised riigilõivud äriline projekt riigitulude saamiseks. Kui arvestada, et pass kehtib kümme ja ID-kaart viis aastat, siis ma pean sellist riigilõivu vägagi põhjendatuks. Tootmislepingu kogumahu hind on ID-kaartide puhul 38 miljonit eurot ja passide puhul 11 miljonit eurot seitsme aasta jooksul. Nendele summadele lisandub käibemaks. Üksiku kaardi ega passi tootmise hinda me ärisaladuse tõttu avaldada ei saa. 2013. aastal tegi PPA viimati dokumendi väljaandmise kulupõhise arvestuse ja alates 2014. aastast kehtivad riigilõivud tuginevad sellele arvestusele. Arvestades vahepealse aja jooksul toimunud kulukomponentide hinnatõusu, nagu palgad, ruumide rent ja muu selline, siis tänaseks ei pruugi riigilõiv kogu dokumenditaotluse läbivaatamise, dokumendi trükkimise ja väljaandmise kulu enam ei pruugi katta.

Olen kuulnud kriitikat, et miks kehtib ID-kaart ainult viis aastat, samal ajal kui passi kehtivusaeg on kümme aastat. Ei saa võrrelda passi ja ID-kaardi kasutusotstarvet. Passi peame sisuliselt kasutama ainult väljumisel Euroopa Liidust. Loomulikult võib passi ka Euroopa Liidu siseselt kasutada ja üldse kogu aeg taskus kaasas kanda, aga siis on see mõne aastaga räbaldunud. ID-kaardi eesmärk on pidev elektrooniline teenindus. Sertifikaadid vananevad ja viis aastat on optimaalne. Näiteks viis aastat vana arvuti on tänaseks vananenud.

Millal on oodata dokumentide vahetamise laine vaibumist?

Enamus järjekordi tekib mitte niivõrd ID-kaardi, kui just passi vahetamisel. Hea on see, et passide kehtivusaeg muutus viielt aastalt kümnele. Kuid passide väljastamise tihenduse languse peegeldus jõuab meieni alles aastal 2020. Selleks ajaks on praktiliselt kõik viieaastaste passide omanikud oma dokumendid välja vahetanud. Mingi lainena tuleb suurem passivahetus tulevikus uuesti, kuid mingiks ajaks asi leevendub.

Teine asi, mis leevendust pakub on asjaolu, et digitaalsete isikutunnistuste kehtivusaeg pikenes kolmelt aastalt viiele. Digitaalset isikutunnistust ei tasu segamini ajada ID-kaardiga. Tegemist on ilma pildita kaardiga mida kasutavad arstid, ametnikud ja üldse inimesed, kellel on palju digiallkirjastamist või e-keskkonda minekut.

Leevendust pakub ka lühiajalist töötajate registreerimisaja pikendamine üheksalt kuult aastale. Lühiajalise tööloa taotlejaid on väga palju, tööturg ägab nende all. Politsei ei osanud sellist kasvu prognoosida, et kvoot niimoodi täis jookseb. Me saame viia ka lühiajalise töötamise registreerimine, viisade ja elamislubade süsteemi e-keskkonda. Tööandja kes hangib töötajaid välismaalt, saaks teha seda kõike arvutis. See on SMITi jaoks üks prioriteete ja me peaks saama elektroonilise keskkonna valmis selle aasta jooksul. Praegu esitab tööandja välismaiste töötajate taotlusi teenindussaalis kohapeal, süsteemi üleviimine elektrooniliseks aitab paremini ressurssi jagada.

Need asjaolud pakuvad kõik teeninduspunktidesse leevendust meetmed, aga ma ütlen veelkord, et kõige tähtsam on oma aja õige planeerimine. Ma võin tuua näiteks oma enda ema, kellel oli vaja välja vahetada ID-kaart.  Ma ei kujutanud ette, kuidas ma viin 85-aastase proua teenindussaali järjekorda seisma, seega aitasin tal esitada taotlust elektrooniliselt. Pildi tegemiseks kulus 20-25 minutit. Politsei.ee kodulehelt leiab kõik nõuded dokumendipildile. Pildiga tuli tükk aega nikerdada, ma olen ennegi öelnud, et võiks teha ühe normaalse rakenduse, mis paneb dokumendifoto raamidesse. Tegin pildi ära, saatsime ära ja PPA teatas, et ID-kaardi saab viie päeva pärast kätte. Saime kõik interneti teel ära tehtud. Kui pilt ei sobi dokumendile, nägu on kõver, naerad liiga palju, on prillid tagurpidi peas või mis iganes, siis nad saadavad selle tagasi ja ütlevad, et pilt ei sobi. Saime ka vanema prouaga asja nii ära teha, et ei pidanud järjekorras seisma muidu, kui ainult dokumendile järgi minnes.

Järgmisest aastast hakkab Gemalto asemel ID-kaarte väljastama uus tootja. Kas uued ID-kaardid toovad kaasa mingeid muudatusi kasutaja jaoks?

Kaardi põhimõte jääb esialgu samaks. Uus partner on Idemia, kes valmistab põhimõtteliselt samasuguseid ID-kaarte, nagu Gemalto. Uuel kaardil on küll kiibil riistvara uuendusi, samuti tarkvarauuendusi. Mõnevõrra muutub välimus, aga sisuliselt jääb ID-kaardi olemus ja põhimõte samasuguseks, nagu ta on olnud viimased 20 aastat. ID-kaart jääb isikutuvastuseks ja reisidokumendiks Euroopa Liidus ning isikutuvastuseks e-keskkonnas. Järgmisel aastal väljastavate uue tootja ID-kaartide puhul me ei räägi veel uuest tasemest. Ma arvan, et biomeetria saab olema järgmise paarikümne aasta jooksul maailmas üks põhilisi üksteise usaldamise loomise aluseid. Euroopa Liidu juhid on aru saanud, et eri andmebaaside ristkasutuse loomine on oluline. Turvalisuse ja julgeoleku üks aluseid on, et andmebaasid suhtleksid omavahel biomeetria tasemel. See ei ole Euroopas praegu levinud, mõnes Euroopa riigis  plätserdatakse ikka rulliga vastu näppe ja kantakse sõrmejäljed tindiga paberile.  Ega ameeriklased muidu poleks pärast 11. septembri 2001 terrorirünnakuid sidunud viisavabaduse biomeetriliste dokumentidega. Ameeriklased tegid biomeetria alal esimese sammu, Iisrael minu teada samal ajal. Isiku identifitseerimisel on biomeetri arendamine järgmise 10-20 aasta jooksul üks põhialuseid üksteise usaldamiseks rahvusvahelises koostöös

Me oleme alustanud arendust, millega kantakse tulevikus ID-kaardile biomeetrilised andmed. Biomeetria ja identifitseerimise uus põlvkond on vajalik politseimenetluse infovahetuse ja võrdlemise jaoks. Seda on vaja nii siseriiklikult kui ka riikidevahelise koostöö jaoks. On olnud juttu isikutest, kes on üritanud luua e-residendina endale mitut identiteeti, üht Ameerika Ühendriikides ja teist Lõuna-Koreas. Tuleb teha nii, et keegi ei saak öelda, justkui saaks keegi meid e-residentsusega ära petta.

Paljud süsteemid tuleb viia uutele platvormidele, meie e-riik peab väikese šoki saama. Mõnede andmebaaside platvormid on välja töötatud 1990. või 2000. aastatel ning nende ühildamine teiste süsteemidega läheb raskeks. Neid on küll uuendatud, aga mingil hetkel ei saa süsteemi enam üle kirjutada, kuna see läheb liiga kohmakaks. See on nagu vana autoga, et keevitad sellele juppe külge, aga ühe koha pealt tuleb piir ette ja enam ei ole võimalik remontida.  Mitmete põlvkondade eri asjad lähevad tülli omavahel ning neid ei ole võimalik panna samal tasemel töötama.

Nägin Tel Avivi lennujaamas Iisraeli kodanikele mõeldud iseteeninduslikke piirikontrolliterminale, kus passe ei olnud tarviski. Inimene asetas oma käe ekraanile, millelt masin luges sisse käel olevad biomeetrilised andmed. Samal ajal skanneeris näotuvastussüsteem ära inimese näo. Kas Eesti jaoks oleks sellise süsteemi kasutuselevõtmine ulme?

Kõige selle aluseks on 21. sajandi biomeetria. Praegu ei ole meil sellist andmetöötlusvõimekust. Valitsuskabinet andis eelmisel aastal oma jah-sõna ABIS projekti ettevalmistamiseks Eestis. See projekt  võimaldab laiendada indentifitseerimist erinevates valdkondades. Projekti kogumaksumus on üle 20 miljoni euro, millest suurem osa tuleb Euroopa Liidu fondidest, kuid 3-4 miljonit peab ka Eesti riik ise rahastama. Sellel aastal kulub projekti ettevalmistuseks miljon eurot. Kui me oleme saavutanud selliste biomeetriliste andmete kasutamise võimekuse, kus saame vajadusel lisaks sõrmejälgedele näiteks ka hakata töötlema silmaiirist, siis pole ka selliste piiriületuspunktide rajamine mingi utoopia. Seda mitte ainult riigipiiril, me saaks biomeetriat igal pool kasutada. Keskmises Eesti kontoris kasutatakse uksest sissesaamiseks uksekaarte. Ka mina möllan siseministeeriumis, valitsuses ja riigikogus eri kaartidega, need lähevad üksteise vastu, magnetribad häirivad teineteist ja kaardid ei taha hästi töötada. Tulevikus ei ole kaarte enam tarvis, panen sissepääsu juures oma käe või sõrme skännerile ja lähen sisse. Selle kõige aluseks on biomeetria keskne süsteem.