/nginx/o/2018/01/25/7513829t1h24a9.jpg)
Eelmisel nädalal avaldati Postimehes artikkel uuringutulemustest eesti-vene koolide kohta. Repsi ja Kõlvarti sõnul on uuringus ilmnenud murekohtade lahendamiseks oluline varajane keelekümblus ja läbimõeldud koolisüsteem.
Reps eesti-vene koolide teemal: lapsed tulevad oma hoiakutega eelkõige ikka kodust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lapsed tulevad oma hoiakutega eelkõige ikka kodust,» ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Minister lisas, et mitmekultuurilises koolis toimetulekuks ja igale õpilasele kohanemiseks oluline roll suhtlusel kooli ja lastevanemate vahel ning selgitustöö tegemine kogukonnas.
Repsi sõnul loetakse õppekeelest erinevat emakeelt kõikjal maailmas hariduslikuks erivajaduseks, mis tähendab, et selliste õpilaste puhul – olgu nad eesti, vene või mõnd muud päritolu – tuleb koolis rakendada kaasava hariduse põhimõtteid.
Tallinna linnavolikogu esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul tuleks kohanemise parandamiseks lastel kogemust luua juba varases eas, näiteks osaleda rohkemates ühistes huvitegevustes spordi või kaunite kunstide vallast. «Nagu õpilased ka ise välja toovad, on selline kogemus hilisemas eas lisaks keeleoskusele mõjunud hästi nende sotsiaalsetele oskustele ja avardanud maailmapilti,» ütles Kõlvart.
Ühe võimaliku lahendusena vältimaks eri kultuuriruumi kuuluvate õpilaste eraldatust teistest õpilastest on Kõlvarti sõnul koolid, kus eri kultuuri ja emakeelega õpilased õpivad koos alates esimesest klassist. Sellist mudelit kasutab Tallinna erakool Avatud Kool. Kõlvart lisas, et kui selline süsteem omab perspektiivi, peab olema valmis, et haridussüsteem kallineb.
Õpetajate puudumine on nii Kõlvarti kui Repsi sõnul Eestis läbiv probleem, rääkimata õpetajate puudusest mitmekeelsetes koolides. «Õpetaja miinimumpalk kasvab järgmisest aastast üheksa protsenti ja jõuab vähemalt 1250 euroni, keskmine palk jõuab järgmistel aastatel prognoosi kohaselt 1500 euroni,» ütles Reps. Ta lisas, et ülikoolidel on väga oluline roll, et õpetajaõppe sisu ja kvaliteet oleks tänastele koolilõpetajatele köitev. Rõõmsa noodina tõi minister välja, et konkurss õpetajakoolituse erialadele tegi eelmisel aastal positiivse nihke ülespoole.
Tartu ülikooli Narva kolledži uuringust selgus, et paljud eestlastest õpilased on esimest korda elus olukorras, kus nad veedavad päevad koos inimestega, kelle jutust nad aru ei saa. Lisaks sellele kipuvad uuringu põhjal eri kultuuriruumi lapsed rohkem omaette hoidma ning pole piisavalt õpetajaid, kes saaks hästi hakkama mitmekeelses koolis õpetamisega. Uuringutulemuste põhjal kirjutatud Postimehe artiklit saab lugeda siit.