Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur Cecilia Sarmiento oskab oma keerulisest tööst rääkida väga ladusas eesti keeles.
Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur Cecilia Sarmiento oskab oma keerulisest tööst rääkida väga ladusas eesti keeles. Foto: Marina Puškar

Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud.

Kaksteist aastat tagasi südasuvel astus Tallinnas laevalt maha üks neiu, kaks kohvrit näpus. Tal hakkas kohe külm.


«Siin oli  küll suvi, aga ometi jahedam kui Limas talvel,» mäletab esimest kohtumist põhjamaaga Peruust tulnud María Cecilia Sarmiento Guérin. Limas oli ta lõpetanud põllumajandusülikooli ja saanud bioloogiamagistriks.


Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur. Koos Erkki Truve ja Merike Meieriga kuulus ta teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine» esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata.


Kevadel kaitses Sarmiento doktorikraadi, teema «RNA vaigistamise supressorid taimedes».


Suure tulevikuga teadusala

Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel, milles igal hieroglüüfil oma tähendus.


Vanasti oli lihtne. Koolitarkus ütles, et igal rakul on kest, plasma ja tuum. Aegade jooksul on leitud DNA ja RNA, igasugused kromosoomid, geenid ja genoomid. Ja geene olevat igaühes meist mitukümmend tuhat, kui mitte rohkem.


Geenitehnoloogia instituudi laborid on täis klaasanumaid ja seadmeid. Kuskil eraldatakse DNAst RNAd, kuskil kloonitakse taimerakke.


«Siiani oleme siin TTÜ geenitehnoloogia õppetooli laboris tegelenud taimedega, aga paar kuud tagasi alustasime uuringuid ka inimrakkudega,» sõnab Sarmiento.


Ta püüab juhmile ajakirjanikule energiliselt seletada, mida tähendab RNA vaigistamine; teeb seda ladusas, peaaegu aktsendivabas eesti keeles, kasutades ohtralt võõrsõnu, milleta ju teaduses hakkama ei saagi. Kui ajakirjanik ikka ei taipa, toob lihtsama näite.


«Teil on üks raamat, mille lindistate kassetile ja sellelt tuleb hiljem hääl. DNA on raamat, kus on kirjas raku geneetiline kood. RNA on kassett. Ja siis tuleb hääl – valgud. Kui vaigistame kassetti, häält ei ole, siis see ei mõju raamatule, vaid kassetile. Häält ei tule, valke ei teki,» selgitab ta.


Valke on aga tarvis toota siis, kui organism neid vajab. Kui inimene on haige, on vaja üht  konkreetset valku, kui terveneb, siis jälle teist.
«Vaigistamine on mehhanism, mis aitab õigel hetkel õiges kohas luua nii palju valke kui vaja,» seletab Sarmiento.


«See võib olla seotud organismi mis tahes seisundiga, näiteks stressiga, kas või naha värvuse muutusega päevitamise tulemusel või ka hoopis lihtsalt vananemisega.»


Sarmiento sõnul on geenitehnoloogial väga avarad arenguvõimalused. Mis meile kord taimede peal selgeks saab, sellest võib juba lähitulevikus olla suur abi ka inimeste haiguste ennetamisel ja ravimisel.


Nägi esimest korda lumesadu


«Ma ei teadnud Eestist mitte midagi. Ainult seda, et see asub Ida-Euroopas, päris põhjas. Ei arvanud, et siin jääkarud ringi liiguvad, aga hirm oli ikka. Ma polnud elus kunagi näinud, kuidas lumi sajab. Jah, Peruus võib mäetippudel lund näha, aga kuidas sajab ja mis on tuisk, seda polnud ma kogenud,» meenutab ta särasilmi.


Toona ei osanud ta üldse eesti keelt. Stockholmi kaudu Tallinna tulles oli ta kohtunud ühe väliseestlasega, kes oli õpetanud mõne lihtsama sõna – «tere» ja «tänan».


«Veel laeval uurisin, kuidas üks või teine väljend eesti keeles kõlab. Minu vanaema on pärit Saksamaalt, olin saksa keelt õppinud ja mõned eesti sõnad tundusid tuttavad. Muidu oli küll nagu hiina keel,» muheleb Sarmiento.


Ta tuli Eestisse katoliku kiriku institutsiooni Opus Dei kaudu. 80 aastat tagasi asutatud Opus Dei ühendab üle maailma enam kui 85 000 inimest.
«Ma olin Peruus selle liige. Ülikoolis õppides oli mul kogu aeg soov sõita kuhugi kaugele ja aidata kirikut, kus vaja. Sain kutse tulla Eestisse. Meid oli kuus tüdrukut – Peruust, Tšiilist, Paraguayst, Brasiiliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast. Üks läks tagasi, teised on leidnud endale töö, kõigil läheb hästi,» jutustab Sarmiento.


Tema sõnul on Opus Dei liikmete missioon teha hästi oma ametialast tööd ja saada seeläbi heaks kristlaseks.


«Oleme asutanud kultuurikeskuse, kus pakume tegevust nii lastele kui täiskasvanutele. Korraldame igasuguseid loenguid, õhtuid, ringide tööd. Me ei räägi seal ainult usust, vaid laiemalt inimlikest väärtustest,» selgitab Sarmiento.


Peruulanna räägib eesti keelt


«Meie esimene mure oli leida hea eesti keele kursus. Tollal tundus natuke kahtlane, et keegi tuleb välismaalt ja tahab kohe eesti keele selgeks õppida. Minuga tehti väga pikk intervjuu,  sest taheti aru saada, miks ma keeleõpinguist nii huvitatud olen,» muheleb Sarmiento, meenutades oma esimesi samme Eestimaal.  


Sarmiento kiidab väga oma eesti keele õpetajat Urve Buschmanni, kes talle tollases pedagoogikaülikoolis kaheksa kuuga eesti keele suhu ja ka kätte õpetas.


Keeleõppe ajal hakkas Sarmiento rahateenimise eesmärgil ise erakõrgkoolis inglise keele tunde andma.


Aga tütarlaps tahtis leida erialast tööd bioloogina. Tollane loodusmuuseumi direktor Peeter Ernits pakkus talle muuseumis tööd.


«Kui ütlesin, et mind huvitab just molekulaarbioloogia, andis ta mulle Merike Kelve numbri. Helistasin Merikesele, ütlesin, et olen bioloog Peruust ja otsin tööd. Merike imestas – peruulanna ja räägib eesti keelt! Ja käskis kohe kohale tulla. Sõitsin taksoga sinna ja olingi tööle võetud, mind suunati Erkki Truve juurde,» meenutab Sarmiento.


Kelve oli tollase keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) labori juhataja. Praegu töötab ta samuti geenitehnoloogia instituudis ja tunneb rõõmu, et Sarmiento on kõigi silme all tubliks kasvanud.


«Ta on küllalt andekas ja väga sihikindel. Suurepärane kolleeg, kes sobib teistega töötama, väga kohusetundlik ja täpne,» pole Kelve kiidusõnadega põrmugi kitsi.


Sarmiento tunnistab, et ega kursusekeelest igapäevaseks asjaajamiseks ega tööks piisanud.


«Kui tulin tööle, küsisid kolleegid: kas räägime, sinuga inglise või eesti keeles. Ütlesin: eesti keeles, kui olete minuga kannatlikud. Käisin kogu aeg vihikuga ringi ja kirjutasin sinna iga uue sõna või väljendi.

Kui oli mingi seminar, võtsin kaasa sõnaraamatu,» kirjeldab ta keeleõpinguid.
Nagu paljud välismaalased, märgib ka Sarmiento,  et võrreldes teiste keeltega, mida ta oskab – hispaania, inglise, saksa, prantsuse –, on eesti keel kõige raskem.
«Aga mitte võimatu. Tähtis on see, et kui sul on kindel eesmärk, siis sa püüad ja saad.»


Pole otsust kahetsenud


Nüüd juhendab Sarmiento tudengeid nende bakalaureuse- või magistritöös, on pidanud ka loenguid ja kavatseb kandideerida dotsendiametisse.
«Ma pole kunagi oma otsust kahetsenud. Muidugi pean tunnistama, et igatsen Peruu järele. Kahjuks pole selle aja jooksul kordagi sinna saanud. Tahaksin tagasi minna ja vaadata, kuidas seal on asjad arenenud.

Kohtuda vanaema, onu ja vanade sõpradega. Aga ma ei läheks sinna elama, tahan siia jääda,» kinnitab Sarmiento.


Tema vanemad ja kaks venda elavad Austraalias Sydneys, kuhu neid sundisid kolima verised sündmused kodumaal. «Olen neil külas käinud, neil läheb hästi. Vanemad on ka siin käinud, nad on minu valikuga rahul,» märgib Sarmiento.


Ta on valmis Peruu passist loobuma ja Eesti kodakondsuse saama. Taotlus on sees, märtsis ehk saab juba uue passi.
«See on minu jaoks väga tähtis, sest olen oma elu Eestiga sidunud, jään siia elama, südames aga olen ikka peruulane,» lausub ta.

Elulugu

María Cecilia Sarmiento Guérin
•    Sündinud 23.09.1969 Peruus
•    Haridus: 1989–1996 Lima La Molina Rahvuslik Põllumajandusülikool, loodusteaduskond, bioloogia (BSc ja MSc), cum laude
    1998–2007 TTÜ doktorant, matemaatika-loodusteaduskond, geenitehnoloogia õppetool
    2008 loodusteaduste doktori kraad (PhD)
•    Töö: 2008–… Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (vanemteadur)
    2004–… TTÜ, geenitehnoloogia instituut (insener, teadur)
    1997–2004 KBFI (vaneminsener, teadur)
    1996–1997 Sotsiaalteaduste Erakõrgkool Veritas (inglise keele õpetaja)
    1995–1996 OEA (Organization for the American States) biotehnoloogia projekt, Lima (insener)
•    Keeled: hispaania, inglise, saksa, eesti, prantsuse
•    Tunnustused: 2007 Tiina Mõisa doktoriõppe stipendium, Tallinn
    1995 aasta parima bakalaureuse auhind, La Molina Ülikool, Lima
•    Hobid: lugemine, jalgrattasõit

Tagasi üles