L, 28.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Richard Villems: maailma teaduse jaoks on Obama parem

Richard Villems: maailma teaduse jaoks on Obama parem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Teaduste Akadeemia president Richard Villems.
Teaduste Akadeemia president Richard Villems. Foto: Liis Treimann
Obama peab teadust selleks, mis on teinud inimesest inimese ning säärane mees oleks maailma suurimale teadusriigile parem president, leiab Eesti Teaduste Akadeemia president Richard Villems.

Täna (neljapäeval - toim) tuli uus Nature ning seal oli huvitav


toimetuseartikkel täpselt samal teemal, kumb oleks parem president teaduse vaatevinklist.

Artiklis leiti, et teaduse seisukohalt tuleks vaadata seda, kumb neist meestest peab teadust ennast omaette vooruseks ega räägi ainult konkreetsetest projektidest. Loomulikult pooldasid nad Obamat.

Kui ma vaatan sellist fenomeni nagu Silicon Valley, mis ei ole muidugi puhtalt teadusnähtus, kuid kindlasti väga võimas innovatsioonikeskus, siis nemad hakkasid Obamat toetama juba üle poole aasta tagasi.

Argumendiks oli: Obama on innovaatilisem, huvitavam.

Ma arvan, et Ameerika teadusele ja Ameerika teadus on väga oluline kogu maailma teaduse jaoks, on Obama tõepoolest parem kandidaat.

Bush ei tundnud teaduse vastu mainimisväärset huvi tõenäoliselt kunagi. Kõik Obama tagapõhjas viitab, et tema on väga erinev. Ta peab teadust asjaks, mis on teinud inimesest paljuski inimese. Seetõttu usun, et Obama on maailmale parem kui McCain.

Ameerikal seisavad eest mitmed suured katsumused ja otsustamised. Üks neist puudutab tuntud teemat maailma kliima tulevikust. Ma usun, et McCain hakkaks otsustama vägagi poliitiliselt, Obama aga on võimeline võtma aluseks märksa suuremal määral analüüsi.

Võib-olla on kartus vabariiklaste suhtes tingitud mitte niivõrd McCainist endast. McCain on okei isegi, aga mind hirmutab kindlasti tema asepresidendi valik.

Muidugi mängis selles oma rolli ka vabariiklaste partei valimisstaap, aga kindlasti ei saanud ilma McCaini täieliku nõusolekuta juhtuda, et asepresidendikandidaadiks sai inimene, kes on avalikult toetanud kreatsionismi ning kes on Alaska loodukaitse suhtes ilmutanud täielikku pahatahtlikku ignorantsust.

Ja ma kardan, et McCaini puhul jäetaks sellised teemad paljuski just asepresidendi kaela.

Kokkuvõttes aga, kui kõik asjad läbi kaaluda ja lähtuda kitsas mõttes Eesti vajadustest, siis oleks rumalus öelda, et McCaini tõenäoliselt suurem otsustusvõime on meile kahjuks. Pigem vastupidi. Kuid maailm on suur ja lai, ainult oma mätta otsast asju vaadata ei ole õige.

Märksõnad
Tagasi üles