Loomad saavad endale päris oma «valgusfoorid» (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/07/06/8260487t1h9263.jpg)
Eestis on uuendusliku lahendusena plaanis Ardu-Võõbu lõigule rajada loomadele spetsiaalsed ülekäigukohad, et ulukid saaksid ohutult teed ületada. Tõsi, klassikaliste nn sebradega siiski tegemist ei ole.
Seni, kuni maanteamet on osaliselt Tallinna-Tartu maantee ehituse seisma pannud, saab ehitada ka loomade liikumiseks hädavajalikke teid.
«Ulukite tarasse jäetakse vahe sisse ja sinna paigaldatakse liikumisanduriga hoiatussüsteem. Kui loom hakkab teed ületama, väheneb muutuva teabega liiklusmärkidel kiiruspiirang ja antakse loomast teel märku,» seletas maanteeameti projektijuht Lembit-Alo Kippar. Sarnased lahendused on tema sõnul kasutusel näiteks USAs ja Kanadas.
«Kui loom hakkab ülekäigukohas teed ületama, väheneb muutuva teabega liiklusmärkidel kiiruspiirang ja antakse loomast teel märku.»
Kippari sõnul on ülekäigukoha rajamine palju odavam kui ökodukti ehitamine. Pealegi ei ole ökoduktid kõikidele loomadele täielikult meelepärased, mõned isegi kardavad neid.
Kose-Võõbu lõigu neljarajaliseks ehitamine on viimaste kümnendite üks mastaapsemaid tee-ehitusi. Seda kinnitab ka tööde hind. Kose-Ardu teelõigu ehitus maksab ligikaudu 51 miljonit eurot, Ardu-Võõbu aga umbes 38 miljonit eurot – kokku seega umbkaudu 89 miljonit eurot. Võrdluseks, Ülemiste ristmikul kulus ainuüksi tee ehitusele 2011.–2013. aastal 83,7 miljonit eurot. Tõsi, ka ehitushinnad olid siis madalamad.