/nginx/o/2018/06/10/7893385t1hafd8.jpg)
Täna allkirjastavad Riias Balti riikide kultuuriministrid Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioonide arendamist puudutava lepingu ning Balti kultuurifondi lepingu.
Balti riigid allkirjastavad kaks laulu- ja tantsupidusid puudutavat koostöölepingut (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kokkulepped aitavad muuta meie kultuuri rahvusvahelisemaks ning tihendada sidemeid rahvuskultuuri tippsündmuste, laulu- ja tantsupidude arendamisel,» selgitas kultuuriminister Indrek Saar.
Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon on alates 2003. aastast UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Sellega seoses peab igal riigil olema eraldi tegevuskava ning ka ühiselt planeeritavad ettevõtmised.
«Meie laulu- ja tantsupidude ime tugineb rahva soovile ja omaalgatusele, kuid koostöö pidude traditsiooni hoidmiseks ja arendamiseks peab muutuma senisest süsteemsemaks,» ütles Saar, lisades, et koos suudetakse pidusid mujal maailmas jõulisemalt tutvustada ja pakkuda toimivaid lahendusi peoprotsessi toestamiseks.
300 000-eurose aastaeelarvega Balti kultuurifondi panustab iga riik 100 000 eurot aastas. Fondi hakkavad Eesti, Läti ja Leedu haldama kordamööda kolme aasta kaupa ning esimesena võtab administreerimiskohustuse Eesti Kultuurkapital.
Pärast kultuurifondi loomise lepingu sõlmimist luuakse Eesti, Läti ja Leedu ekspertidest koosnev ekspertgrupp, statuut ja kodukord. Toetusi hakatakse alates 2019. aastast välja andma üks kord aastas.