Herkel: peatage Lasnamäe!

Aerofoto Tallinnast: Lasnamäe ja Pirita Foto: Toomas Huik

Isamaa ja Res Publica liikme Andres Herkeli sõnul suureneks Keskerakonna edulootus Tallinna volikogu valmistel, kui pealinnas kaotataks ära kaheksa valimisringkonnaga süsteem.

Riigikogu liige Herkel kirjutas oma ajaveebis, et ehmatas ära, kui luges uudistest, et õiguskantsleri meelest on Tallinna linnaosade kaupa valimisringkondade moodustamine põhiseadusega vastuolus.

«Tule taevas appi, mis siin siis põhiseadust õieti riivab - valimised või linnaosad?» küsis ta. «Kui järele mõelda, siis pigem ehk viimased, sest mina kodanikuna tunnen end küll ahistatuna, kui meil linnaosavalitsuste asemel kipub olema kaheksa Keskerakonna kontorit.»

Herkeli sõnul mõistab ta õiguskantsleri arvamust. «Põhiseaduse riive tekib tema meelest sellest, et linnaosad on väga ebavõrdse valijate arvuga, aga volikogu mandaadijaotusskeem on säärane, et suur linnaosa (Lasnamäe) on alaesindatud ja väike linnaosa (Pirita) on üleesindatud,» tõdes ta.

«Sellega on rikutud valimiste ühetaolisuse põhimõtet,» kirjutas Herkel. «Meeldib see või mitte, aga selles etteheites on loogika.»

Herkeli hinnangul on selge, et Lasnamäe hääled on peamiselt Savisaare omad ja mandaatide ühtlasema jaotuse korral linnaosades saab just tema linnavolikogus kohti juurde.

Samas märkis ta, et Tallinna valimiste puhul on veel teisi nihkeid kolmest õiguskantsleri poolt rõhutatud ühetaolisuse, proportsionaalsuse ja representatiivsuse põhimõtetest.

Nii saavutas Keskerakond 2005. aasta valimistel Herkeli sõnul 41 protsendi tallinlaste toetuse, saavutades sellega absoluutse enamuse volikogus ehk 32 mandaati 63-st.

«Kuhu kadusid proportsionaalsus, ühetaolisus ja representatiivsus ehk miks ei realiseerunud nende tallinlaste soov, kes ei tahtnud, et Keskerakond valimised võidab?» kirjutas ta. «Kui veel mängu tuua nüüd õiguskantsleri osutatud n-ö saamata jäänud Lasnamäe mandaadid, siis oleks Keskerakonna ülemvõim veel suurem.»

Veel tõi Herkel välja selle, et 2002. aasta valimistel jäi Tallinnas mandaadita üks erakond, kes saavutas kokku umbes 7-protsendilise toetuse. Seitse protsenti on tunduvalt enam kui seadusega sätestatud 5-protsendiline piir, millest alates mandaate jagatakse, lisas ta.

«Tõsi, väikese omavalitsuse puhul, kus kohti volikogus on näiteks seitse või üheksa, jääb viieprotsendilisest toetusest väheks,» märkis Herkel. «Aga Tallinna volikogu on palju suurem ja volikogust väljajäämine sel põhjusel, et künnist ületades jäädi mandaadita igas linnaosas eraldi - see on kõike muud kui loogiline.»

Herkel märkis, et kui riigikogu peaks leidma, et Tallinna praeguse valimissüsteemi puhul on tegemist põhiseaduse riivega ja Lasnamäe mandaatide vähesus moonutab valimiste aluspõhimõtet, siis tuleb lauale panna ka teised proportsionaalsust moonutavad nihked.

«Uljamad mõttetankid on valmis liitma Tallinnaga kas või kõik lähiümbruse vallad, et võim pealinnas Savisaare käest ära rebida,» kirjutas ta. «Mina jääksin sellise sunniviisilise haldusreformi osas skeptiliseks, kuid kindlasti on mooduseid, mis aitavad proportsionaalsuse põhimõtet paremini tagada - vähendada suure erakonna võitjaboonust või tagada ülelinnalised kompensatsioonimandaadid künniseüleste erakondade jaoks.»