/nginx/o/2010/09/20/435989t1h4298.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjoni liige Peeter Kreitzberg (Keskerakond) hindas haridusminister Jaak Aaviksoo täna välja käidud kõrgharidusreformi sotsiaalsust, ent leidis, et enne õppetoetuste süsteemi käivitamist jääb tasuta kõrghariduse põhimõte ikkagi loosunglikuks.
«Üldideed ei ole pahad, aga ohukohad on iga idee elluviimisel ja nüüd sõltub väga palju detailidest, kuidas seda tehakse,» Kreitzberg Postimees.ee’le.
«Minu meelest on sümpaatne see, et Aaviksoo plaanis on väga tugev rõhk sotsiaalsele dimensioonile – tagada võrdsed võimalused kõigile sõltumata rahakotist,» tõi ta esimese näite. «See on hea põhimõte, aga elluviimine tahab väga täpset tehnoloogiat.»
«Aaviksoo muidugi hoiab praegu kinni IRLi valimisaegsest lubadusest tasuta kõrgharidusele, millele on kahtlemata hakanud juba tekkima raamid: et me ei suuda seda kõigile lubada, teine raam, et ülikoolidel on võimalik nendele, kes nominaalajaga edasi ei jõua, kehtestada uuesti osaline või täielik õppemaks,» loetles Kreitzberg.
Tõsiseks ebakõlaks pidas ta aga seda, et kui Aaviksoo tahab tasuta kõrgharidust ellu viia juba alates 2012. aasta sisseastumisest, siis vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi nähakse ette alles alates 2015. aastast.
«On üsna selgelt prognoositav, et noored inimesed, kes tulevad tasuta õppesse, lähevad samal ajal tööle, sest neil pole millegagi ennast elatada. Tasuta õpe on alles üks pisike asi, tegelikult tuleb endale korter kindlustada, millegi eest süüa, liikuda - raha on kindlasti vaja. Vanasti kattis selle stipendiumide süsteem, nüüd oleks tarvis vajaduspõhiste toetuste süsteemi kiiresti rakendada, et võtta üliõpilastelt ära vajadus tööd teha selleks, et end ülal pidada,» selgitas Kreitzberg.
«Tasuta kõrgharidus jääb üsna loosunglikuks, kui sellele kiiresti ei kaasne vajaduste põhist õppetoetuste süsteemi. Eesti tudengitest töötab teadupoolest 60 protsenti ja suur osa nendest mitte selleks, et endale kontserdipileti raha teenida, vaid et ära elada.»
«Selles mõttes näen ohtu, et kui süsteem sellisena käivitub, tuleb õppemaks tagant ukse kaudu nendeni ikkagi tagasi,» lisas poliitik.
Sisseastumiseksamid ei meeldi
Teiseks ei meeldi Kreitzbergile haridusministri propageeritud mõte, et ülikoolid peaksid jälle hakkama sisseastumiseksameid korraldama. «See võtab paljuski ära riigieksamite rolli. Tegelikult võiksid riigieksamid olla alus, mille baasil võiksid ülikoolid sisseastumise valdavalt korraldada – siis saavad noored korraga mitmesse ülikooli mitmele erialale kandideerida, ilma et peaksid igal pool eraldi eksameid tegema. See oleks mõistlik,» arvas ta.
Tulemuspõhises rahastamises nägi Kreitzberg samuti ohtu: «Siin ei tohiks tekitada kõrghariduse devalveerimise ohtu, et ülikoolid iga hinna eest hakkavad välja laskma suurt hulka üliõpilasi väga nõrkade nõudmiste baasil. See peaks olema välistatud.»