Salmelt leitud mõõk viitab muinasaja matmispaigale

Martti Kass
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid on palunud inimeste abi kaitsmaks viimase aja ühte suurimat leidu, nn viikingilaeva Salmel võimalike metalldetektoriga aardeküttide eest.
Arheoloogid on palunud inimeste abi kaitsmaks viimase aja ühte suurimat leidu, nn viikingilaeva Salmel võimalike metalldetektoriga aardeküttide eest. Foto: Liis Treimann

Tartu Ülikoolis Andres Vindi poolt mõnedest Salme leiukoha esemetest tehtud röntgenanalüüsist võib järeldada, et tegu oli pikka aega kasutusel olnud matmispaigaga.

Oletusteks annab aluse leitud kaheteraline damaskitud terasest mõõk Salme teisest leiukohast, kirjutas Meie Maa.

Röntgenpildil on näha sellele iseloomulik mustriline struktuur, mis Eesti muinasaja relvade spetsialisti Mati Mandeli hinnangul viitab üheksandale-kümnendale sajandile, kuigi enamus leidudest lubab laeva dateerida kaks sajandit varasemasse perioodi.

«Leidudest on just see mõõk ja mõned nooleotsad hilisemast ajast, kui teised sealsed leiud,» märkis Mandel, lisades, et päris täpset aega on siiski võimatu kindlaks määrata.
Tema sõnul võib erinevatesse sajanditesse dateeritavate leidude põhjal järeldada, et seda kohta on korduvalt kasutatud matusteks ja laevu võib seal rohkem olla. See aga vajab tõsisemat uurimist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles