Kreizberg: Eestis ei jagu kõrge kvalifikatsiooniga õppejõude isegi ühe ülikooli tarvis

Emakeelse kõrghariduse lipulaev Tartu Ülikool..

FOTO: Sille Annuk.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzbergi ütles saates «Aeg luubis», et Eestis ei jagu väga kõrge kvalifikatsiooniga õppejõude isegi ühe ülikooli jagu, kuna palk on väike.


«Kuigi Tartu Ülikooli professori palk on vist keskmiselt juba 38 000 krooni, siis tippprofessorid selle palga peale veel ei tule,» rääkis Kreizberg.

Kreizberg peab üheks suurimaks probleemiks seda, et meie kõrgkoolid ei võistle täna mitte Euroopa ja Põhjamaade omadega, vaid omavahel. «Ja kindlasti seda võimendab see, et madal sündivus jõuab varsti ülikoolidesse ja kui me jätkame sama suure vastuvõtuga, kui praegu, siis põhimõtteliselt võiks kõik gümnaasiumilõpetajad vabalt ülikooli sisse saada.»

Eestis on üldise keskhariduse osakaal võrreldes kutseharidusega liiga suur. 69,1 protsendil on üldharidus ning 30,9 protsendil kutseharidus. Samuti on väikesed Eesti hariduskulutused - 42 000 krooni aastas õpilase kohta, mis on 20,4 protsenti SKPst.

Kreizberg arvates ei loo meie ettevõtlus andekatele inimestele piisavalt karjäärivõimalusi.

«Meil on praegu kaks häda, mis võimendavad üksteist - meie eliitklasside lõpetajad lähevad klasside kaupa välismaale õppima ja samal ajal ei loo väga andekatele inimestele ettevõtlus erilist karjäärivõimalust, see on teine meilt lahkumise põhjus,» ütles Kreizberg.

Haridusreformist rääkides sõnas Kreizberg, et kõige radikaalsemat reformi vajaks tänases Eestis põhikooli haridus.

«Põhikool peaks muutuma maapiirkonnas huvihariduskeskuseks. Kindlasti peaks ta muutuma pikapäevakooliks nendele lastele, kellel seda vaja on.»

Tagasi üles