Eile ÜRO komitees toimunud hääletusel toetas 122 riiki Venemaa esitatud resolutsiooni, mis algatajate sõnul on eelkõige suunatud Eesti, Läti ja Ukraina vastu, kus ülistatakse natsismi.
ÜRO komitee toetas võõrviha vastast resolutsiooni
19. november 2008, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa esitatud resolutsiooni «Rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia kaasaegsete vormide ja nendega seotud vaenu õhutamist soodustavate tegevuste lubamatusest» poolt hääletas 122 ÜRO sotsiaal- ja humanitaarküsimuste komitee liiget, teatas välisministeerium. Erapooletuks jäi 54 riiki ja vastu hääletas ainsana USA.
Monumendi teisaldamisest saab rassismi ilming
Eile heaks kiidetud resolutsiooniga seostatakse natsismivastases võitluses langenute monumentide rüvetamine, lammutamine ning langenute jäänuste väljakaevamine ja teisaldamine tänapäevaste rassismivormide leviku ning neonatsistlikke ja ekstremistlikke liikumiste tekkimisega.
Eesti välisministeeriumi kinnitusel täiendab Venemaa sellega ühepoolselt «Kõikide rassilise diskrimineerimise vormide kaotamise rahvusvahelises konventsioonis» (ICERD) ülesloetletud rassistlikke ilmingute nimekirja.
Seda võib ministeeriumi hinnangul vaadelda kui Venemaa püüet sõnastada uut rahvusvahelist rassilise diskrimineerimise vormi, milleks on monumentide teisaldamine.
«See lisandus tekkis niigi kallutatud resolutsiooni 2007. aastal ning ehkki paljudele riikidele vastav lisandus Eestiga ei seostu, tekitab seaduse alusel monumentide teisaldamise võrdsustamine inimõiguste rikkumisega suuri küsimärke,» kinnitab välisministeerium.
Euroopa Liidu riigid tegid selle parandamiseks mitmeid parandusettepanekuid, millest Venemaa ei võtnud arvesse ühtegi, teatas välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor Paul Teesalu.
Euroopa pole nõus
Nii jäid Eesti ja teised EL-i riigid resolutsiooni osas küll erapooletuks, kuid viitasid enne hääletust tehtud ühises pöördumises resolutsioonis sisalduvatele ebakorrektsustele ja vajakajäämistele, mõistes samas hukka rassismi, rassilise diskrimineerimise ja võõraviha.
Teesalu sõnul otsustasid euroliidu riigid jääda erapooletuks, sest resolutsioon on selektiivne ja kohati põhjendamatu fookusega, samas aga mitte kõikehõlmav.
«Näiteks õõnestab resolutsioon teatud demokraatlikke põhiõigusi ja vabadusi nagu koosolekute ja sõnavabadus. Ka on ebakorrektselt tsiteeritud Nürnbergi kohtu otsust Waffen SSi kriminaliseerimise osas,» tõi ta näiteid.
Resolutsioonis viitab Venemaa küll Nürnbergi tribunali otsusele, kuid ei võta arvesse asjaolu, mille kohaselt ei saa liigitada sõjakurjategijate alla neid Waffen SS-i liikmeid, kes ei ühinenud organisatsiooniga vabatahtlikult või kellel pole personaalset süüd.
Samuti on resolutsiooni sõnastus on vastuolus ICERD-iga, mis kehutab riike rassismi vastases võitluses austama ühtlasi ka põhilisi inimõigusi. See on välisministeeriumi kinnitusel ka põhjuseks, miks USA kutsus Venemaa resolutsiooni hääletusele ning seejärel vastu hääletas. «Resolutsiooni vastav paragrahv piirab sõna- ja kodanikuvabadusi 'rassismi ja neonatsismiga võitlemise huvides,» kinnitab ministeerium.
Vene uudisteportaali RIA Novosti teatel garanteerib komisjoni eilne otsus, et see resolutsioon kiidetakse heaks ka ÜRO Peaassambleel. Samuti viitab portaal Eesti, Läti ja Ukraina väidetavatele natsimi ülistavatele tegudele.
Resolutsiooni algatas Venemaa, selle kaasesitajad olid Benin, Kuuba, Kõrgõzstan, Sudaan, Tadžikistan, Usbekistan, Venetsueela, Zimbabwe, Valgevene, Etioopia, LAV, Kasahstan, Nikaraagua, Cote d'Ivoire, Nigeeria, Cap Verde, Turkmenistan, Iraak, Namiibia, Birma, Dominikaani Vabariik, Angola.
Sama deklaratsioon igal aastal
Välisministeeriumi kinnitusel ei ole Venemaa esitatud resolutsiooniprojekt riigispetsiifiline, tegemist on üldise, temaatilise resolutsiooniga ning Eestit resolutsioonis kordagi mainitud.
Samasisulise resolutsiooniprojekti on idanaaber järjepidevalt esitanud alates 2004. aastast ning hääletusel on see leidnud toetust kõigil aastatel, eriti kolmanda maailma riikide poolt.
Eile hääletusel olnud dokumendis väljendatakse muret jätkuvate püüete pärast lõhkuda Teisest maailmasõja ajal natsismi vastu võidelnute mälestusmärke, aga ka natsismi vastu võidelnute ebaseadusliku ekshumatsiooni pärast.