Külades, mida kaitseministeerium kaalub merele avaneva laskevälja asukohana, ei suhtu rannarahvas sellesse plaani just kuigi soojalt, eriti on selle vastu seal kinnisvara omavad suvitajad.
Suurtükkidest laskmine tekitab rannarahvas vastuseisu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvel on põhjaranniku külad suhteliselt inimtühjad, suitsu tuleb vaid vähestest korstnatest, sest enamik praeguseks peaaegu täielikult ülesvuntsitud majade omanikest on suvitajad, kes viibivad seal peamiselt soojal ajal ja enamasti nädalavahetustel.
Kaitseministeerium kaalub praegu aga kuut kohta Eesti randades, kuhu rajada harjutusala, et saaks harjutada laskmist suurtükkidest, õhutõrjekahuritest ja Mistrali õhutõrjerakettidest. Plaan on tekitanud juba elavat tagasisidet – vaid 400 elanikuga Nõva valla elanikud kogusid harjutusala vastu 3000 häält, protestihääli tuli ka teistest võimalikest asukohtadest.
Kaitseministeeriumi pressibüroo juhataja Aet Kuke sõnul toimuks laskmine just praegusega sarnastel külmadel talvepäevadel nädala sees ja päevasel ajal, kokku kaheksa päeva aastas. Õppused leiaks aset kaks korda neljapäevaste tsüklitega.
Üks kaalumisel olevatest küladest on Rutja Lääne-Virumaal. Kohaliku jõe ääres silmusid püüdnud Urmas Kaskman oli suurtükkidest laskmise suhtes ebalev.
«Kohalikud on enamasti vastu. Ega ta hea ei ole,» lausus ta ja ütles, et just mure müra pärast on peamine vastuseisu põhjus. Kalurina huvitas teda peamiselt laskmise mõju kaladele, ent talle oli kinnitatud, et kaladele see liiga ei tee.
Samuti Rutjalt pärit pensionär Fred Kaasik aga ei näinud laskmistes midagi halba. «Mu naabrid räägivad, et kui ohutustehnika nõuded on täidetud, siis see ei häiri,» ütles Kaasik. Eelmisel aastal Rutjal juba tehti suurtükkidest laskmise eksperiment, mis Kaasiku sõnul väga kõva lärmi ei teinud.
Nõukogude armee tankivägedes ja hiljem piirivalves töötanud Kaasikul oli seetõttu laskmisest ükskõik. Tema sõnul on selle vastu pigem just uustulnukad, kes on kas tagasi saanud või ostnud endale sinnakanti kinnisvara ja tahavad rahus puhata, nii et miski neid ei segaks.
Rutja lähedal olev Letipea on teine koht, mida kaalutakse võimaliku laskmiskohana. Kohalik majaomanik Enn Neemelo leidis, et laskmine talle ei meeldi. Samas oleks ta siiski valmis sellega leppima, kui see liiga palju elu ei segaks ja kui riik kas üüriks või ostaks temalt selle jaoks maalapi, mille pärast ta parasjagu riigiga kohut käib.
Nimelt vaidleb Neemelo juba aastaid riigiga kohtus, et saada tagasi maad, mille tagastamisest riik kunagi loobus, sest seda läks vaja Letipeal asuvatele piirivalvuritele.
Algselt kaaluti Eestis harjutusala rajamiseks kaheksat kohta, millest Juminda poolsaar ja Aseri on juba välistatud.
Kukk lausus, et kõigi asjaosaliste seisukohti ja arvamusi oodatakse kuni 5. detsembrini, seejärel vaadatakse need läbi ja tõenäoliselt jaanuari teisel poolel korraldatakse uus avalik arutelu, kus asjad uuesti läbi arutatakse.
Ainsa püsiva rajatisena on Kuke sõnul kavas laskmiskohta rajada linnuvaatlustorni meenutav torn, mida laskmisvälisel ajal saavad kõik kasutada. Laskmiste käigus suurtükke maasse ei kaevata ja inimeste liikumist piiratakse vaid laskmiste ajaks.
Laskmiseks sobiv ala
• Võimalikud harjutusala asukohad on Letipea, Rutja, Kõpu, Nõva, Ristinina, Liivanina ja Sõmeri. Nendest valitakse lõpuks välja sobivaimad kohad, kus hakatakse edaspidi harjutama.
• Suurtükiväegrupi relvastusse kuuluvad 155 mm haubitsad eeldavad otselaskmistel suurt avatud ala, mida ei võimalda ükski praegustest harjutuspaikadest. Õhutõrjedivisjoni 23 mm õhutõrjekahureid ja peatselt kasutusele tulevaid lühimaa õhutõrjerakette Mistral saab kasutada väljaõppeks aga ainult merele avanevatel harjutusaladel.
• Kõigil asjast huvitatutel on aega 5. detsembrini, et saata kaitseministeeriumile oma seisukoht.