Täna võtsid üliõpilasesindajad Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) III üldkogul vastu resolutsiooni, milles esitatakse lahendused Eesti üliõpilaste sotsiaalse olukorra parandamiseks.
Tudengid esitasid riigile ettepanekud oma sotsiaalse olukorra parandamiseks
22. november 2008, 19:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis töötab õpingute kõrvalt samaaegselt 60 protsenti üliõpilastest, Euroopa tudengitega võrreldes kulutavad Eesti üliõpilased õppimisele kõige vähem aega – vaid 25 tundi nädalas,» seisab EÜLi pöördumises.
«Kõrghariduse kõrvalt töötamine on positiivne seni, kuni tegemist on üliõpilaste vaba valikuga. Hetkel on töötamine üliõpilastele möödapääsmatu, et ennast ära elatada ning rahastada enda õpinguid,» leiavad tudengid.
Üliõpilased leiavad, et kui meie ühiskonnas eiratakse vajadust arendada kõrghariduse sotsiaalset dimensiooni toob see kaasa kõrghariduse kvaliteedi ning diplomite väärtuse languse.
Üliõpilased tegid riigile neli ettepanekut tekkinud olukorra lahendamiseks:
1) Eesti erakonnad peavad leidma ühise seisukoha kõrghariduse omandajate inimväärse toimetuleku kindlustamiseks ning leppima kokku kõrghariduse sotsiaalse dimensiooni arendamise kavas.
Selleks tuleb koheselt kokku kutsuda sotsiaalse dimensiooni töörühm, kuhu on kaasatud tudengite, kõrgkoolide, tööandjate ja riigi esindajad.
2) Kõrgharidussüsteemi jätkusuutlikuks ja stabiilseks arenguks peab riik, arvestades maksusüsteemi eripäradega, muutma kõrghariduse rahastamise printsiipi õiglasemaks ning prognoositavamaks.
Uus süsteem peab pakkuma kõrgkoolidele suuremaid võimalusi koostööks ning soodustama üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsust nii riigi sees kui väljas.
3) Valitsus peab ellu viima riigikogus kinnitatud «Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015» täies mahus.
4) Riik peab tudengitele garanteerima laiapõhjalise vajaduspõhise õppetoetuste ja -laenude süsteemi, mida toetavad akadeemilist edukust arvestavad stipendiumid.
Haridus- ja teadusministeerium peab koostöös üliõpilaste ja teiste osapooltega täiendama õppetoetuste ja –laenu seaduse eelnõud, eesmärgiga rakendada vajaduspõhine õppetoetuste süsteem.
Seadus tuleb riigikogus muuta hiljemalt 2009. aasta esimesel kvartalil ning see
peab rakenduma hiljemalt 2010. aastaks.