Enne riigikogu eilset ajaloolist otsust valida 73 poolthäälega teiseks ametiajaks tagasi president Toomas Hendrik Ilves on sellele parlamendis kõige lähemal olnud spiiker Ene Ergma.
Tellijale
Ilves parandas senist riigikogu rekordit
30. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ergma sai 2006. aastal riigikogu presidendivalimiste I voorus 65 saadiku toetuse, jäädes nii presidenditoolist vaid kolme hääle kaugusele.
Toonane valimispäev riigikogus oli eriline veel teisegi asjaolu poolest – nimelt keelasid Keskerakond ja Rahvaliit toona oma saadikuil valimissedeleid välja võtta, olles hirmul, et keegi neist hääletab salajasel hääletusel kabiinis Ergma poolt ning aitabki akadeemiku Eesti esimese naispresidendina Kadriorgu.
Kuna oli ette teada, et president Arnold Rüütlil ei ole riigikogus tagasivalimiseks piisavalt hääli, siis teda parlamendis üldse kandidaadina üles ei seatudki. Küll aga seadsid paremerakonnad ja sotsid ühiselt teises ja kolmandas voorus kandidaadiks Ilvese, kes kogus 64 häält – üks hääl läks võrreldes Ergmaga kaotsi. Seega ootas Ilves eile riigikogus oma hääletustulemust juba kolmandat korda.
Ikka valimiskogu
2006. aasta valimised paistsid silma tänavusest märgatavalt erineva kandidaatide otsinguga – nimelt leppis enamik suuremaid erakondi kokku sõelumisprotsessi, kuhu partei pani üles kaks kandidaati. Selles ei osalenud algusest peale vaid Rahvaliit, kelle soov oli valida tagasi Arnold Rüütel. Keskerakond algul osales, hiljem aga otsustas sõlmida Rahvaliiduga kurikuulsa KeRe lepingu, milles Arnold Rüütel pidi esinema «garandina».
Lõpuks otsustaski tulemuse valimiskogu, kus Ilves valiti ära esimeses voorus ülinapi enamusega.
2001. aastal jäi valimistel riigikogus kandidaatide laeks 40 poolthäält, mille sai Keskerakonna kandidaat Peeter Kreitzberg. Kolmikliidu kandidaadid olid riigikogus Andres Tarand ja Peeter Tulviste, kelle häältesaak jäi alla 40. Edasi läks valimiskogus presidendi selgitamiseks tarvis kaks vooru ning teises neist lõi Arnold Rüütel tsentristide toetuse saanuna kolmikliidu kandidaati Toomas Savi.
Üks erand
Tegelikult on riigikogu siiski üks kord varemgi presidendivalimiste tulemuse otsustanud –1992. aastal, kui erandina toimus esimene voor otsevalimiste korras. Toona oli rahva eelistuseks selgelt Arnold Rüütel, kes sai ligi 42 protsenti hääli, Lennart Meri poolt hääletas ligi 30 protsenti valijaid. Kuid valiku õnnestumiseks pidanuks edukas kandidaat saama üle 50 protsendi häältest. Nii läks otsus tookord riigikogule, kus Meri sai 59 häält Rüütli 31 vastu.
1996. aastal oli valik taas Meri ja Rüütli vahel, kuid riigikogus ei õnnestunud Meril saada üle 52 hääle ja Rüütel sai veelgi vähem. Valimiskogus läks tarvis kahte vooru ning Meri oli lõpuks Rüütlist selgelt üle: 196 häält 126 vastu.