Haigekassa juht Hannes Danilov nägi tervisekontode loomise idees nõrga kohana lootust, et rahaline motiveerimine mõjutab inimese tervisekäitumist.
Danilov: raha pikas perspektiivis tervisekäitumist ei mõjuta
8. september 2011, 11:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teatavasti raha pikas perspektiivis tervisekäitumist ei mõjuta. Neid uuringuid on tehtud, kus selgub, et lühikeses perspektiivis inimene suudab end kokku võtta ja oma käitumist muuta, kuid pikas perspektiivis on siiski raha ja tervisekäitumise korrelatsioon madal,» ütles Danilov.
«Teame ju küll kaalujälgijad, kes kuue kuu jooksul võtavad 15-20 kilo alla, ent 2-3 aasta pärast on kaal jälle samasugune. On uuritud ka suitsetamise mõjutamist rahaliste motivaatoritega ning korrelatsioon on seal ainult 10-15 protsenti,» tõi ta näiteid.
«Aga raha otseselt tervisekäitumist pikas perspektiivis ei mõjuta – seda teevad ikka avalik arvamus, meedia ja naabrite-ühiskonna eeskuju. Kui vaatate, kui palju inimesi käib jooksmas või maratonidel – ega keegi neile ju selle eest maksa, aga nad siiski lähevad, nad tunnevad, et see on vajalik.»
Arvamusega, et terve inimene võiks maksta vähem ravikindlustusmaksu, Danilov aga nõustuda ei saanud. «Kõik inimesed ei saa oma terviseseisundit ise parandada, meil on inimesi, kes on mitte endast tingitud põhjustel haigemad kui teised,» viitas ta.
«Olen nõus, et tervisekäitumist tuleb edendada. Praegu teeb seda haigekassa, Tervise Arengu Instituut ja sotsiaalministeerium koos. Seda raha tuleb sinna juurde panna, sest ainuke asi, mis tõesti mõjutab inimest tervislikumalt elama, on meedia, avalikkus ja tervisekäitumisele suunamine,» sõnas Danilov.
Kokkuhoid?
Kas tervisekontod võiksid kokkuvõttes kulutusi tervishoiule suurendada või vähendada, ei osanud Danilov hinnata: «Esialgu muidugi kulu ravile väheks, sest kui see on inimese enda otsustada, kas raha kasutab või mitte. Aga seda peaks täpsemalt arvutama, nii arvata ei oska.»
Raviraha jagamise teeks inimeste eraldi tervisekontode lisandumine tema sõnul küll keerulisemaks, ent seda ei pidanud ta ületamatuks probleemiks.
Haigekassa juht oli nõus ka sotsiaalminister Hanno Pevkuriga, kelle hinnangul tuleks tervisekontode loomise ning ravikindlustusmaksest osa sinna suunamise korral tõmmata nimekirjast maha osa praegu tasuta saadavatest raviteenustest. «Jah, siis tekib küsimus, millist teenust edaspidi enam solidaarselt ei osutata. Praegu näiteks ei osutata hambaravi, selle eest maksab igaüks ise.»
«Terviseedendust on vaja suurendada, suurendada ühiskonna arvamust, et tuleb tervislikult elada. Ma usun, et selles suunas meil asjad liiguvad ka,» rõhutas haigekassa juht.
Inimgeograaf Rivo Noorkõiv käis eilses Postimehes välja idee luua solidaarse ravikindlustuse kõrvale inimese isiklik tervisekonto, mis ergutaks inimesi rohkem enda tervise eest hoolitsema ja annaks ka võimaluse ise valida, millist tervishoiuteenust oma kogutud terviseraha eest osta.