Kool ja ametnikud võimetud: mida teha vägivaldse kõurikuga?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Svetlana näitab kokkupõrkes oma poja    klassikaaslasega käe peale saadud saadud sinikaid.
Svetlana näitab kokkupõrkes oma poja klassikaaslasega käe peale saadud saadud sinikaid. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Linnamäe vene lütseumi 5. klassi lapsevanemad on väga mures. Selles klassis õpib poiss, kelle käitumine on nende arvates teistele lastele ohtlik, kuid poisi korrale kutsumiseks ei saa midagi teha, sest seadus ei luba. Kõigi asjaosaliste nimed on toimetusele teada, kuid kuna tegemist on alaealistega, siis neid ei avaldata.



Üks Postimehega vestelnud lapsevanem, 32-aastane lesk Svetlana ütles, et konflikt on küpsenud juba mitu aastat. Tema poja klassivend, 12-aastane E on ammu teada kohalikule alaealiste komisjonile ja tekitab nii füüsilist kui ka moraalset valu nii oma klassiklaaslastele, õpetajatele kui ka lastevanematele.

«Iga päev kardame oma laste elu pärast. Ühel päeval teeb ta kellegi vigaseks või tapab ära. Tal on väga palju juriidilisi teadmisi ja ta teatab kõigi kuuldes ja ropendades, et selles vanuses ei ole talle midagi võimalik teha. Teda kardavad isegi õpetajad,» rääkis Svetlana.

E ema Katerina näeb olukorda vastupidi: just tema poega pekstakse ja mõnitatakse ning ähvardatakse, et ta oma poja koolist ise ära võtaks ja mujale viiks. «Minu poeg on hea poiss, teeb sporti, käib jalgpalli mängimas,» ütles Katerina.

Linnamäe vene lütseumi peetakse venekeelsete koolide seas üheks parematest, sinna ei saa oma lapsi panna sugugi kõik soovijad. Katerina sõnul on koolidirektorgi öelnud, et E on tark poiss.

Ometi jäi poiss läinud kevadel klassi kordama ja jätkab endast aasta noorematega ühes klassis. «Nad panid talle tunnistusele seitse kahte, isegi laulmise,» oli Katerina nördinud. «Alles kooliaasta algul sain teada, et poiss peab uuesti 5. klassi minema.»

Nii sattusidki Svetlana ja Katerina pojad samasse klassi. Svetlana sõnul oli poistel juba eelmisel kevadel mitu kokkupõrget, põhjustajaks E.

«Minu laps ei taha vastata agressioonile samaga, ei taha kakelda. Konflikte on ka meie klassis varem olnud, kuid kõige jubedam hakkas klassis toimuma siis, kui E tuli meie klassi,» jutustas Svetlana.

Svetlana poeg on tulnud sageli koolist koju sinikate, marrastuste ja kriimustustega, pidanud koolitundidest puuduma, sest istus kooliõe kabinetis, lastes oma haavasid tohterdada või paistes pea peal jääd hoides. Sotsiaaltöötaja soovitas emal kirjutada politseile avalduse.

Svetlana kinnitusel pole tema poeg ainuke, keda E kiusab. Poisi eelmisest klassist viisid Svetlana sõnul mõnedki vanemad oma lapse teise kooli. Svetlana ei tahaks kooli vahetada, tema arvates on lütseum suurepärane, õpetajad ja õpitulemused head – miks ta peaks mujale minema?

Peaaegu sama juttu, ainult vastupidist, rääkis E ema. «Mõnitamine ja peksmine algas koolis juba 2007. aastal,» ütles Katerina. Ta on veendunud, et tema poja epilepsias on süüdi kool ja sellega koolis ei arvestata. «Nad tapavad lõpuks mu poja seal ära!» läks ema emotsionaalseks.

Katerina ei ole kiirustanud pojale teist kooli otsima. Paar aastat tagasi ta isegi läks soovituse peale poissi Lasnamäe põhikooli kirja panema, kuid siiski loobus. «Ütlesid, et teil on probleemne laps – eks nad küsisid Linnamäe koolist järele,» on Katerina nördinud.

Postimehe andmetel polnud probleem siiski selles, et poissi poleks sinna kooli võetud. Lasnamäe põhikool on erivajadustega lastele, kuhu minekuks tuleb kõigepealt taotleda vastava komisjoni otsust. Nii jäi poiss vanasse kooli edasi ja ema on veendunud, et koolid on omavahel kokku leppinud, et tema poega kuhugi vastu ei võetakski.

Eelmisel nädalal jõudis konflikt niikaugele, et ületas üleriigilise uudisekünnise. 20. septembril sai Svetlana teada, et E oli tema pojale taas rusikaga vastu lõuga löönud. Nii kavatses ta järgmisel päeval viia poja jalgpalli mängima, kuid enne seda käia koolis ja rääkida sotsiaaltöötajaga viimasest kaklusest.

«Ma ei läinud kooli mitte selleks, et võõrast last lüüa. Tahtsin küsida, miks see poiss lööb pidevalt mu poega, ja keelata tal seda teha,» selgitas Svetlana.

Sotsiaaltöötaja kabinetis olid nii E kui ka sotsiaaltöötaja, kui Svetlana sinna astus. «Miks sa lööd minu poega?!» küsis naine, kui sai aru, et tegu on just selle poisiga. E hakkas seepeale karjuma: «Teil pole õigust!»

Svetlana sõnul karjus poiss lausa hüsteeriliselt. Lõpuks tahtis naine enda sõnul poissi maha rahustada ja võttis tal kahe käega kraest kinni. Seepeale hakanud poiss naist käte ja jalgadega lööma.

Svetlana tõukas ta eemale, aga kuna kabinet oli väike, lõi poiss selja kapi või riiuli vastu ära. Sotsiaaltöötaja oli kähmluse ajal põgenenud. Svetlana märkas oma sõnul, et poiss sirutab käe veekeetja järele, ja kartes, et see võib olla täis kuuma vett, surus poisi põrandale. Sel hetkel jõudis kohale direktor.

Kutsuti välja politsei, kohale jõudis ka Katerina ja tema üks vanematest tütardest. Katerina pahandas, miks pole kutsutud arsti tema haiget poega üle vaatama. Svetlana sõnul oli poisile korduvalt pakutud, et kutsume kiirabi, aga ta ei tahtnud.

Politsei alustas uurimist, karistusseadustiku järgi võib Svetlanat kehalise väärkohtlemise eest karistada rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega.

Samal õhtul, politseist koju jõudes avastas Svetlana oma käsivarrel suure verevalumi. Katerina sõnul oli tema pojal selg sinine, samuti on ta kindel, et Svetlana lausa kägistas tema poega.

Järgmise päeva hommikul saatis Svetlana poja nagu tavaliselt kooli, kuid paari tunni pärast helistas nuttev poeg ja ütles, et E tõukas ta peaga peeglisse. Peegel purunes ning E jätkas klassikaaslase peksmist käte ja jalgadega.

Svetlana sõnul on vanemad otsinud abi kõikvõimalikest kohtadest. «Igal pool räägiti meile, et kuni poiss on 12-aastane ja ei ole põhjustanud surma või invaliidsusega lõppenud juhtumit, ei ole seaduslikku alust sundida tema ema viima oma last psühhiaatrilisse ekspertiisi või panema teise kooli,» lausus ta lootusetult.

Katerina on aga kooli ning ametnike ja sotsiaaltöötajate peale väga pahane. Ta nimetas kooli koonduslaagriks, mis tuleks üldse kinni panna ja kõik lahti lasta, eesotsas direktoriga. Aga ta ütles ka ohates, et keegi pole teda aidanud. «Nad pole inimesed! Mitte keegi ei tule appi!» ahastas Katerina.

Eile kirjutasid lapsevanemad alla ühispöördumisele haridusministeeriumi, Tallinna haridusameti ja linnapea poole. Svetlana sõnul on Katerina tunnistanud, et ta laps vajab abi, kuid ikkagi ta keeldub sellest.
«Mul on E-st väga kahju. Silmanähtavalt on kõik probleemid kasvatusest, emast, kes ei soovi tunnistada, et tema lapsel on vaja abi,» ohkas Svetlana.

Karistused
Käitumisraskustega lapse karistamine koolis

•    Last võib tunnist eemaldada ja jätta 1,5 tunniks pärast tunde.
•    Õpilase võib õppetööst eemaldada poolaastas kuni kümneks koolipäevaks, vanemale jääb kohustus tagada, et laps neil päevadel õpitu individuaalse kava järgi omandaks.
•    Õpilasega ja vanemaga vestlevad direktor, õppealajuhataja, õppenõukogu, hoolekogu.
•    Õpilasele võib teha kirjaliku noomituse või määrata tugiisiku.
•    Koolikohustuslikku põhikooliõpilast koolist välja visata ei või.
Allikas: põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles