/nginx/o/2011/10/04/780120t1h4a08.jpg)
Bulgaaria nooruki tapmine vallandas Balkani rahu oaasiks nimetatud Bulgaarias rahvuslikud pinged, mis on kasvanud üleriigiliseks mustlastevastaseks liikumiseks.
Tellijale
Bulgaaria maadleb mustlasküsimusega
/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
5. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetus möödus Bulgaaria suuruselt teises linnas Plovdivis rahutult. Linnatänavail protesteeris üle 2000 enamasti noore inimese, kellest mitmed kandsid rassistlikke plakateid, kus kirjas näiteks «Me ei taha mustlaste eest maksta».
Kumminuiadega relvastatud kohalikud jalgpallifännid ja tudengid, keda küttis üles ka kohalik ultranatsionalistlik partei Ataka, mis loodab sel kuul toimuvateks valimisteks niiviisi toetajaskonda kasvatada, ei kohanud oma protestimarsi ajal ühtki kohalikku mustlast, kuna viimased hoidsid piirkonnast targu eemale.
Möödunud kuul lõkkele löönud etnilised pinged said alguse 24. septembril Katunitsa linna lähedasest külast, kus väidetavalt tapsid mustlaste klannipealiku sugulased kohaliku bulgaaria nooruki.
Kuningas Kiroks kutsutav klannipealik, kodanikunimega Kiril Ratškov, sattus ka ise vahi alla, kuna olevat üht ohvri sugulast surmaga ähvardanud.
Kohe pärast noormehe tapmist hakkasid piirkonnas märatsema ka kohalikud. Viimased süütasid kolm klannipealikule kuulunud maja ning terve järgnenud nädal möödus kogu Bulgaarias peaaegu igapäevaste mustlasvastaste meeleavalduste tähe all.
«Miks peaks meie vastutama Ratškovi tegude eest, kui ta on meie vastu olnud sama ebaõiglane kui külas elavate bulgaarlaste vastu?» küsis Ratškovi heaks töötanud mustlasest ehitaja Georgi, kelle klannipealik palka maksmata minema lõi.
Ligi 340 000 elanikuga Plovdivi linnas asub ka Stolipinovo, mis on üks suurimaid mustlaste getosid kogu riigis. Selle 40 000 peamiselt mustlasest ja türklasest asunikku elavad äärmises vaesuses. Kulunud paneelmajade vahelisi kitsaid tänavaid täidavad müügiletid ja hobuvankrid ning nende ääres mängivad räpased mudilased kõrvuti seal uitavate lammastega.
«Meist on 90 protsenti töötud,» sõnas 55-aastane mustlane Mihhail Angelov AFP-le. Ta lisas, et piirkonna koolide tase on nii kohutavalt madal, et neist pole mingit kasu, peale selle ei suuda lapsed ka tööd leida.
Analüütikute hinnangul võib etniliste pingete taga näha ka bulgaarlaste ulatuslikku rahulolematust oma õigussüsteemiga.
«See mäss pole mitte etniline, vaid sotsiaalne. Põhjendamatu rikkus ja ebaõiglane vaesus on siin probleemi tuumaks,» sõnas Sofia vähemusuuringute keskuse esinaine Antonina Željazkova.
Nii nõuti ka Plovdivi protestimarssidel seadusi, mis kehtiksid kõigile uusrikastele sõltumata nende rahvusest. Seejuures näib õiglustunne selles küsimuses ühendavat nii kohalikke bulgaarlasi kui ka mustlasi.
Peale selle tahavad meeleavaldajad, et võimud muudaksid kerjamise ebaseaduslikuks ja hävitaksid seadusvastaselt püstitatud hooned. Lisaks on üks nende nõudeist see, et vastutustundetutele vanematele, kes näiteks keelduvad lapsi kooli saatmast, lõpetataks sotsiaaltoetuste maksmine.