ERRi uus maja pälvis taas kriitikat

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Selline pidi tulevikus välja nägema rahvusringhäälingu uus maja Tallinnas Tuisu tänaval.

FOTO: ERR

Meediauurija Indrek Ibrus seadis ajalehele Sirp antud intervjuus kahtluse alla Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uue, Tondile planeeritava hoone asukohavaliku otstarbekuse.


Ibrus ütles intervjuus Sirbi teadustoimetajale Marek Strandbergile, et ERR peaks kujunema «digitaalse audiovisuaalklastri veduriks», pidades sellega silmas, et rahvusringhäälingu tegevus «tõukaks laiemat meediakeskkonda tagant uuenduslike formaatidega». Ibrus küsib: «Peaksime mõtlema, kui tõenäoline on, et selline klaster kujundatakse Tallinnas Tondile või et kas Tondilt saab seda klastrit piisavalt hästi toetada. Ma kardan, et see võib osutuda problemaatiliseks.»

ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ei näe probleemi, et ERRi uut maja planeeritakse Tondile, aga mitte näiteks Põhja-Tallinna, kus tegutsevad juba näiteks Kultuurikatel ja Telliskivi loomelinnak.
Kesklinna pole võimalik

«Ibruse jutt on väga konkreetne ja sobib 100 protsenti kokku sellega, mida vanas Euroopas ammu teatakse ja teame ka meie: avalik-õiguslikku meediat on vaja just nimelt selleks, et meediamaastikul oleks olemas ühelt poolt standardite looja ja hoidja, aga teiselt poolt ka innovatsiooni ja arengu tõukaja ehk Ibruse sõnu kasutades «audiovisuaalklastri vedur». Just selline «vedur» tahab rahvusringhääling olla,» ütles Allikmaa.

Tema sõnade järgi on ERR küll püüdnud oma uut maja kesklinna ehitada, aga see ei ole võimalik, sest riigil ei ole kesklinnas nii palju vaba maad, kuhu ERRi uus maja ära mahuks, ning erinevate kruntide kokku ostmine oleks selgelt avaliku raha ebamõistlik kulutus. ERR vajab tema sõnul eelkõige tootmishoonet ehk stuudioid.

Allikmaa märkis, et meedia tarbimise tehnilisi võimalusi tuleb järjest juurde. See tähendab omakorda, et on vaja järjest rohkem sisu toota ning see vajab tehnilisi tingimusi.

«Jutud sellest, et fotoaparaadiga võib filmi teha ja stuudioid asendavad virtuaalstuudiod, on ainult osaliselt õiged. Selleks, et toota kvaliteetset pilti ja mõtestatud sisu, on vaja rekvisiite, dekoratsioone, kohutavalt palju valgust ja väga paljude inimeste koostööd,» rääkis ta. «Eesti oludes saab äärmisel juhul kaks kuud inimestega õues tööd teha, aga ülejäänud kümme kuud peab katus pea kohal olema ja seinad ümber ehk me vajame jätkuvalt stuudioid.»

Pole nullenergia hoone

Esialgu on teadmata, millal saab kopa maasse lüüa. Riigieelarve kava kohaselt on ERRi tegevustoetus järgmisel aastal 23 miljonit eurot, mida on 684 446 eurot rohkem kui tänavu. Uue maja ehituse ettevalmistamiseks eraldatakse järgmise aasta eelarvekava kohaselt 958 675 eurot.

«Me ei ole planeerinud konkreetset aega ehituse alustamiseks. Alustada tuleb siis, kui see on mõistlik. Riigieelarve tasakaalu ja muude võimaluste mõttes on hästi raske ka 2012. aasta. Kui 2013. aasta tuleb kergem, alustame ka meie ehitusega,» andis Allikmaa lootust.

Alates 2018. aastast peaks iga Euroopa Liidus rajatav avalik hoone olema nullenergia hoone, mis toodab sama palju energiat, kui ise tarbib, rõhutas Strandberg ülalviidatud artiklis. ERRile kavandatud suurte klaaspindadega maja tema sõnul sellist nõuet ei täida.

Allikmaa vastas, et uut maja projekteerides on arvestatud sellega, et kuni välistemperatuurini –10˚C maja kütmist ei vaja, kütmiseks kasutatakse serverite ja teiste seadmete töötamisel eralduvat soojust. Konstruktsiooniliste ja tehniliste lahendustega on ka suvised jahutuskulud viidud minimaalseks.

«Pealegi, Euroopa Komisjoni nõue ei tähenda seda, et kuni 2019. aasta jaanuarini ei tohi maju ehitada. Tegelikult vajab nullenergia nõue ka siseriiklikku regulatsiooni ehk igal riigil tuleb kehtestada vastavad ehitusnormid, mis tagavad nullenergia nõude täitmise. Eestis praegu neid norme veel pole,» tähendas Allikmaa.

Tagasi üles