Õiguskantsler hurjutas riigikogu otsustamisest kõrvalehiilimise eest

Рийгикогу

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu ei kasuta nii mõnigi kord talle põhiseadusega antud funktsiooni olla olulistes asjades otsustaja, vaid delegeerib otsustamise valitsusele, ütles õiguskantsler Indrek Teder täna parlamendi kõnepuldis. Tema sõnul on väär, et parlament sageli vaatab lihtsalt inimeste põhiõiguste rikkumist pealt ega tee midagi.

Teder rõhutas, et parlament peab kontrollima valitsust, mitte vastupidi ja tõi esile tema praktikast konkreetseid näiteid, kus riigikogu peaks tegutsema palju jõulisemalt.

Esiteks rääkis ta tehnovõrkude ja -rajatiste madalatest talumistasudest. «Suvel 2010 tegin riigikogule ettepaneku, kus ütlesin, et kehtivad tasud nendele inimestele, kes taluvad oma maal suuri tehnovõrke, näiteks kõrgepingeliine, on põhiseadusvastaselt madalad. Riigikogu eelmine koosseis nõustus minuga, et põhiseadusvastane olukord eksisteerib. Kas midagi on selles vallas muutunud? Kas riigikogus on toimunud debatte, milline peaks talumistasude regulatsioon olema? Ei ole,» kritiseeris ta.

«Minu ettepanekust on möödas üle aasta. Tänaseks ei ole ette valmistatud eelnõu, mis kõrvaldaks põhiseadusvastase olukorra ega ole te nõudnud seda ka valitsuselt. Minu hinnangul on aasta piisav aeg, et ka keeruline õiguslik probleem saaks lahendatud ja on vale, et parlament aktsepteerib põhiseadusvastase olukorra püsimist,» leidis Teder.

«Ma ei ole siiani läinud selle teemaga riigikohtusse, sest tõesti uskusin, et parlament mõistab olukorra tõsidust ja lahendab probleemi.»

Teiseks viitas ta sõltuvushäiretega laste rehabilitatsiooniteenuse probleemile, millest ta tegi riigikogule ettekande 2009. aastal ja millega riigikogu komisjonid nõustusid, tehes täitevvõimule ülesandeks asjakohane regulatsioon välja töötada. Siiani pole aga midagi muutunud. «Mida on Riigikogu komisjonide kaudu teinud, et see probleem saaks lahendatud ja ühtlasi seadusandja tahe täidetud?» küsis Teder.

«Kolmas, ja arvestades, et ilmad lähevad külmemaks ja lumi tuleb varsti maha, siis kõige aktuaalsem näide. Juunis 2010 tegin riigikogule ettekande ajutise peavarju ja varjupaigateenuse kättesaadavusest peavarjuta isikutele. Täpsemalt juhtisin tähelepanu, et kõigile abivajavatele isikutele ei ole tagatud juurdepääs ajutise peavarju ja varjupaigateenusele. Palusin, et riigikogu töötaks välja ajutise peavarju ja varjupaigateenuse osutamise regulatsiooni. Riigikogu nõustus minu ettekandega ja tegi sotsiaalministeeriumile ülesandeks ette valmistada sotsiaalhoolekande seaduse asjakohased muudatused. Ka neid seadusemuudatusi pole tehtud. Seepärast valitseb ajutise peavarju ja varjupaigateenuse osutamise osas vastu talve ikka segadus,» tõdes õiguskantsler.

Teder märkis, et tal tekib küsimus, kas parlament ei saa midagi teha, et täitevvõim täidaks tema otsuseid ja nõudmisi. «Kas sellises olukorras peaks parlament ehk ise eelnõu välja töötama ja seejärel parlamentaarse debati maha pidama? Teil on variandid sundida valitsus tööle või koostada ise eelnõu, kuid igal juhul on väär, et parlament vaatab lihtsalt pealt, kuidas inimeste põhiõigused ja –vabadused ei ole tagatud,» rõhutas Teder.

Ta lisas, et eelnevad näited riigikogu passiivsusest käivad küll suuresti parlamendi eelmise koosseisu kohta ning ta lootis, et uus koosseis leiab otsustavust olla sõna otseses mõttes otsustajad ja näidata Eestit parlamentaarse riigina, kus parlament kasutab talle põhiseadusega antud õigusi, debateerib ja otsustab.
 

Tagasi üles