Matuseplatside põuas vaevlev Tallinn sai riigilt maad

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pank saadab kirju manalateed läinud inimestele
Pank saadab kirju manalateed läinud inimestele Foto: Marina Puškar

Tallinn sai riigilt viimaks nõusoleku Liiva kalmistu laiendamiseks ning abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on oht, et poole aasta pärast lõpevad pealinnas kirstumatuste kohad, sellega kõrvale tõrjutud.

lma Liiva kalmistu laiendamiseta riigi maade arvelt oleks kirstumatuste kohad pealinna praegustes kalmistutes otsa saanud tuleva aasta esimeses pooles.

Linn algatas juba 2006. aastal detailplaneeringu Liiva kalmistu suurendamiseks riigi maade arvelt, kuid riigi maa-amet polnud planeeringut mitmel juhul heaks kiitnud ning novembri lõpus saatis Boroditš regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile kirja, kus palus taas riigi toetust planeeringule ning viitas matusekohtade peatsele lõppemisele.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi lubas aga eelmisel nädalal Boroditšile saadetud kirjas, et keskkonnaministeerium kooskõlastab Kalmistu tee 13 ja 34 kruntide ning lähiala detailplaneeringu ning probleemid Liiva kalmistu laiendamisega peaksid ühes sellega olema lahendatud.

Boroditš ütles täna Tallinnapostimees.ee`le, et Liiva kalmistu laiendamine on linna jaoks paariks aastaks lahendus. Ta lisas samas, et pikemas perspektiivis tahab linn jätkuvalt rajada Saku valda uut kalmistut.

Tallinna uue surnuaia rajamine Saku on üleval olnud juba aastaid ning ka seal tahaksid kalmistuga päri olev Saku vald ja Tallinn saada maad riigilt. Boroditši sõnul käivad aga uue kalmistu rajamiseks endiselt läbirääkimised ning selle rajamise aeg lahtine.

Tallinnas toimub uutele hauaplatsidele aastas 550-700 kirstumatust ning linn ei prognoosi, et taoliste matuste korraldamine lähiaastatel väheneks.

«Uutele kohtadele maetakse peamiselt neid, kes on sisse rännanud aastatel 1945-1990 ja kellel puuduvad pereplatsid,» märkis Boroditš. «Paljud nendest kuuluvad mitte eestlastest kogukondadesse, kelle usulised tõekspidamised ei luba teostada olemasolevatele pereplatsidele pealematmisi ega tuhamatuseid.»

ARHIIV! Linn saab pärast pikki ootusi  Saku valda kalmistu rajamiseks maad

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles