Land: koolid peaksid soodustama noorte töötamist

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiit Land
Tiit Land Foto: Peeter Langovits

Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land leiab, et nii kõrgkoolis kui varasemates õppeastmetes tuleks soodustada noorte töölkäimist, kuna noored mehed on nagunii rohkem rahale ja tööle orienteeritud. Sedasi võiks neist rohkem gümnaasiumi ja ülikooli jõuda.

«Teame, et ülikoolidesse läheb tüdrukuid rohkem õppima kui poisse. Kas tüdrukud on nutikamad ja neil on paremad võimed õppimiseks? Ma arvan, et geneetiliselt ei tohiks olla vahet,» arutles Land.

«Kas on bioloogiline vahe? Ilmselt jah. Kui kombineerida sotsiaalsete tagamaadega, siis mingil hetkel tekib noormeestel pere ülalhoidja tunne, kus tuleb mängu sõna «raha»,» seletas rektor. «Ma arvan, et poistel on rahale orienteeritus kindlasti suurem kui tüdrukutel ja ühiskonnas on raha mõju päris suur. Müüb see, kellel on raha, kuid kahjuks mitte see, kellel on parem haridus.»

Land rääkis, et tüdrukud on alalhoidlikumad ja loomult enam distsiplineeritud. Selleks, et rohkem poisse läheks ülikooli õppima, peab Landi sõnul tegema midagi juba palju varem.

«Probleemid tekivad juba põhikoolis, see on kriitiline koht. Siin on kaks probleemi: haridus, mis antakse, ei ole kvaliteetne ja poisid on sellele rohkem tundlikud, samas kui tüdrukud on distsiplineeritumad,» rääkis Land.

Seejuures on Landi sõnul küsimus selles, mida kool teha saab - kas kool viskab probleemsed poisid välja, ei tegele nendega, sest tahab pingeridade tõttu saada häid õpilasi?

«Koolid peaksid nendega ise rohkem tegelema,» ütles Land. «Sest järgmine probleem tekib siis, kui noored saavad tööealiseks. Siis tuleb välja järjest enam poiste orienteeritus tööle.» Land ütles, et poisse ei tohiks piirata ja raamidesse suruda, vaid lasta neil õppida ja töötada, aga samal ajal tuleb nendega tegeleda.

«Ka ülikoolid peaksid soodustama noorte õppimist ja töötamist samal ajal, kuid kahjuks praegu kavandatav kõrgharidusreformi eelnõu seda ei soodusta, vaid seal soovitakse selgelt segmenteerida noore elu õppimise faasiks ja töötamise faasiks,» rääkis Land. «Samal ajal kahte koos teha on raske, kuna üliõpilased peavad täitma õppekava täies mahus, et olla tasuta kohtadel.»

Land rõhutas, et sama õppimise-töötamise toetamise põhimõte peaks olema juba varasematel staadiumitel, et lasta noortel tegutseda, mitte neid piirata. Ta lisas, et kui noormehed jõuavad juba gümnaasiumini välja, lähevad nad suure tõenäosusega ka kõrgkooli edasi õppima.

«Ma täpseid numbreid ei tea, aga gümnaasiumi lõpetajate poiste ja tüdrukute suhe ja ülikoolide poiste-tüdrukute suhe on enam-vähem sama,» ütles ta.

Teema võeti üles noorsootöö nädala pressikonverentsi raames. Nimelt algab homsest noorsootöö nädal, mille keskseks teemaks on noorsootöö võimaluste ja positiivsete kogemuste tutvustamine nii noortele kui täiskasvanutele.

Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, huvikoolides, noorteinfo keskustes ja noorteühingutes läbi erinevaid noorsootööga seotud tegevusi, infotunde ja seminare, kutsutakse külla teiste rahvuste vabatahtlikke ja noori jpm. Lähemalt saab noorsootöö nädala kavaga tutvuda aadressil www.entk.ee/kalender.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles