Lõunanaabrite meedias tekitas hiljuti küsimusi Euroopa Liidu otsus eraldada Eestile välispiiride kaitseks rohkem raha kui Lätile, kuigi nende piir on meie omast pikem.
ELi suurem toetus Eesti piiri valvamiseks ärritas lätlasi
23. oktoober 2011, 20:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätlasi tegi murelikuks, et Euroopa Liidu välispiiride kaitseks eraldatud 370 miljonist eurost antakse neile kõigest 3,2 miljonit, kusjuures Eesti saab samast kaukast märksa enam raha, kuigi Eesti piir on Läti omast 150 kilomeetrit lühem, vahendas ves.lv Diena artiklit.
Siseministeeriumi andmetel saab Eesti järgmisel aastal välispiirifondist 4,860 miljonit eurot, Läti aga 3,197 miljonit.
Ministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Tairi Pallase sõnul ei ole välispiirifondi raha ette määratud, vaid arvutatakse igaks aastaks igale liikmesriigile eraldi välja.
Raha eraldades võetakse ametniku sõnul arvesse riigi välispiiri pikkust, töökoormust välispiiril, lennujaamades ja konsulaaresindustes, aga ka konsulaaresinduste arvu riikides, kelle kodanikelt nõutakse viisat. Lisaks mõjutab raha jagamise otsust ka välismaismaapiiri ja välismerepiiri ohutaseme koefitsient.
Kuigi Läti saab euroliidust rohkem raha nii maapiiride valvamise, lennujaama töö ja konsulaarteenuste eest, kallutab üldise vaekausi Eesti kasuks meie pikk merepiir. Nii eraldatakse Eestile merepiiri valvamise eest 2,59 miljonit, lõunanaabrid saavad aga kõigest 71 000 eurot.
Seni on suurem osa välispiirifondist saadud rahast kulunud kolmanda päästekopteri Charlie soetamisele. «Aga on renoveeritud piirivalvelaevade navigatsioonivahendeid, piirivalvelaevu Kõu ja Valvas,» tõi Pallas näiteid raha kasutamise kohta. Tänu eurorahadele on uuendatud Narva kuiva jõesängi valvesüsteemi, rajatud Kulje lahe seiresüsteem. Nende objektide puhul on Eesti pidanud leidma vaid neljandiku vajaminevast summast, ülejäänud on tulnud välispiirifondist.
Pallas tunnistas, et kui välja arvata 2008. aastal ostetud helikopter Agusta Westland, siis rohkem investeeringuid välispiiri valvamisse ei ole alates 2007. aastast ilma Euroopa Liidu toetuseta tehtud.
Läti siseministeerium põhjendas Dienale, et Läti saab ülejäänud Balti riikidega võrreldes vähem raha, kuna Eesti ja Leedu asuvad lähemal põgenike sihtriikidele nagu Skandinaaviamaad ja Poola. Eesti puhul mõjutab otsust ka pikk merepiir. Leedu aga saab 16 miljonit, et tagada Venemaa kodanike pääs Kaliningradi oblastisse.
Lõviosa Euroopa välispiiri kaitsmiseks eraldatud rahast läheb Läti meedia teatel Vahemere-äärsetele riikidele, kuna olukord Põhja-Aafrikas on rahutu ning euroliit pelgab sealset põgenike tulva. Keset Euroopa Liitu asuvatele Schengeni tsooni riikidele (Belgia, Holland ja Šveits), kel välispiir puudub, põhjendati Lätist suurema summa eraldamist sellega, et neil riikidel on arvukalt konsulaarteenistusi.