Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sõdurid on saamas luba mässu sekkuda

Pronksööl tänavatel mässanud rahvahulkade taltsutamisega pidi politsei üksi hakkama saama, sest relvajõudude kaasamist kehtivad seadused ei luba. FOTO: Liis Treimann

Riigikogu kaalub jõuministrite ühisettepanekut, mis lubaks kaitseväge ja Kaitseliitu kasutada pronksööde-taolise eriolukorra tõrjumisel politsei abijõuna oluliste objektide valvamisel või suurte välisvisiitide ajal korra hoidmisel.


Juba septembris parlamenti jõudnud justiitsminister Rein Langi, siseminister Jüri Pihli ja kaitseminister Jaak Aaviksoo ideele andis eelmisel esmaspäeval oma toetuse riigikogu õiguskomisjon, kes hääletas vastava ettepanekute paketi ka korrakaitseseaduse eelnõusse.

Lang oli ettepanekut kommenteerides napisõnaline. «Eesmärk on sama, mis Saksamaal. Kui näiteks kõrge väliskülalise visiidi ajaks oleks vaja kaasata kaitseväge, rohkem pole midagi öelda,» teatas ta ja keeldus edasistest kommentaaridest.

Kogemus juba olemas

Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülema Peeter Tali sõnul on sõjaväepolitsei mehed koos politseiga juba osalenud kõrgete väliskülaliste turvamisel. Vajadusel saaksid kaitseväelased tema sõnul hakkama ka saatkondade või muude oluliste objektide valvamisega, ent selleks tuleks see kohustus seaduste ja rakendusaktidega neile panna.

Lisaks tuleb soetada vastav varustus ning mehed välja õpetada. Praegu pole sellist ülesannet kaitseväele Tali sõnul püstitatud ning seetõttu kaitsevägi sellega hakkama ka ei saaks.

Kui riigikogu peaks seadustama uue korra, mis annab õiguse kasutada kaitsejõude «korrakaitseliste ülesannete täitmiseks muude korrakaitseorganite abijõuna», tähendaks see lausa murrangut senises õiguses.

Kehtiv kord võimaldab kaitseväelasi tänavale tuua vaid erakorralise seisukorra ajal, kui Eesti põhiseaduslikku korda ähvardab oht. Erakorralist seisukorda tohib praegu välja kuulutada vaid president kas enda algatusel või valitsuse ettepanekul. Praegu saab sõdureid kaasata pääste- ja hädaabitöödele ning Kaitseliit võib teatud juhtudel teha koostööd nii politsei, päästeameti kui ka piirivalvega.

Relvajõudusid on aga keelatud tuua avalikku korda kaitsma siis, kui on vaja rakendada «vahetut sundi». See oli üks põhjus, miks kaitseväge ega ka Kaitseliitu ei kutsutud politseile appi siis, kui oli vaja maha suruda pronksöödel märatsenud inimesi.

Muudatuste autorid põhjendavad pööret muutunud maailma ja kokkuhoiu vajadusega. «Nüüdisaegne julgeolekuolukord tingib nii Eestis kui ka mujal maailmas vajaduse laialdasemate võimaluste järele kaitsejõudude kaasamiseks riigi sisemist julgeolekut ähvardavate ohtude tõrjumisel,» osutavad nad seletuskirjas sise- ja välisohtude aina hägustuvale piirile.

Paljud teised riigid on rahvusvahelise terrorismi mõjul asunud ümber vaatama oma riigikaitsekontseptsioone ning loonud viimastel aastatel lisavõimalusi kasutamaks relvajõudusid sisejulgeoleku tagamisel.

Näiteks Suurbritannia tegi seda pärast 2005. aasta suviseid pommiplahvatusi Londonis ning Prantsusmaa pärast kolme aasta taguseid Pariisi massirahutusi.

«Väikese ja piiratud ressurssidega riigina peab ka Eesti kasutama kõiki julgeoleku tagamiseks olemas olevaid vahendeid säästlikult,» on autorite teine argument.

Et tegu on äärmiselt tundliku teemaga, näitab ainuüksi see, et valitsusest tasahilju tulnud ettepanekute üle peeti sügisel pikki vaidlusi nii õigus- kui ka riigikaitsekomisjonis.

Samas oli korrakaitseseaduse eelnõu arutelu ajal riigikogu täiskogu ees kriitiline vaid põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde. «Jagan seda seisukohta, et kas üldse rahuajal ehk ajal, mil ei ole välja kuulutatud erakorralist seisukorda, kas peaks üldse olema võimalik kaasata kaitseväge sisefunktsiooni täitmiseks? Arvan, et riik peaks teistmoodi neid küsimusi lahendama,» sõnas Reformierakonda kuuluv Linde.

Parlamendi roll lahtine

Diskussiooni keskmes on parlamentaarse kontrolli küsimus.

Saadikute initsiatiivil jõudis eelnõusse säte, mille järgi tuleb Kaitseliidu või kaitseväe kasutamiseks tehtud otsusest teavitada viivitamata presidenti, riigikogu juhatust ja riigikaitsekomisjoni esimeest. Eelnõu tutvustanud õiguskomisjoni liige Hanno Pevkur osutas õiguskantsler Indrek Tederi hinnangule, et parlament võiks «tagantjärele nii-öelda sanktsioneerida» kaitsejõududele antava loa või seda siis mitte tegema.

Valitsus oleks riigikogu ja presidendi üldse mängust välja jätnud, sest see olevat takistuseks operatiivsele tegutsemisele. Eelnõu järgi teeb kaitseväe või Kaitseliidu kasutamiseks ettepaneku siseminister, kes on selle kooskõlastanud siseministeeriumiga.

Lõplik otsus jääb valitsuse ehk täitevvõimu tipptasandi teha, millega kaasneb ka poliitiline vastutus võimalike tagajärgede eest.

«Presidendi põhiseadusest tulenev roll riigikaitse kõrgema juhina on eelkõige sümboolse iseloomuga,» ei pea valitsus riigipea kaasamist otsustusprotsessi vajalikuks.

Et justiitsministeeriumi eelnõu teine lugemine katkestati, jätkuvad ka vaidlused.

Relvajõudude kasutamise alused
Kaitseväge või Kaitseliitu saab kaasata:


•    karistusseadustikus toodud terrorikuritegude ennetamisel ja tõrjumisel
•    rahvusvaheliselt kaitstud isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava ohu ennetamisel või tõrjumisel
•    elutähtsa või kõrge füüsilise rünnakuriskiga objekti ähvardava ohu
ennetamisel või tõrjumisel (mõeldud on elektri-, veevarustus- ja sideettevõtete ehitisi ning tagatud riigiasutusi)
•    riigipiiri ületamise ajutisel piiramisel või peatamisel
•    Kaitseliitu või kaitseväge tohib kasutada vaid siis, kui politsei, piirivalve või kaitsepolitsei on võimetud oma ülesannet efektiivselt täitma
Allikas: korrakaitseseaduse eelnõu ja muudatusettepanekute seletuskiri

Tagasi üles
Back