Antsla 3500 kilomeetri kaugusel Antslast

Antsla küla pooled eestlased ühel pildil (paremalt): Korge Leonid, Leonidi poeg Vitali, Vitali onu Valeri ja Korge Leo. Foto on tehtud Korge Leonidi hoovis, mis on küla kõige viimane maja.

FOTO: Jaanus Piirsalu

Siberi eesti külades pole tavaline, et jõule peetaks nagu Eestis, uue kalendri järgi detsembri lõpus. Siberi Antslas peetakse. «Kuuse toome tuppa, sööme sülti ja lapselapsed tulevad,» kõhistab Milbergi Taali (86). «See ju meie, eesti pidu.»

Tellijale

«See on püha asi,» toetab Taalit Irvi Valentina (69). Ainult verivorsti enam ei tehta. «Sikku enam keski ei pea. Kus sa siis teed,» ütleb Valentina. «Küll saaks, aga ei taheta enam teha,» lööb Buki Ella (88) verivorsti-jutu peale käega. Ella laseb ka alati 23. detsembriks meestel kuuse tuppa tuua. Siinse jõulukombe hulka kuulub veel külas käimine esimesel pühal.

Taali ja Valentina on mõlemad sündinud Antsla lähedal Karulas, mis oli ka eestlaste küla. Karulat enam pole. Sealt sundis Nõukogude võim kõiki eestlasi 1930-ndatel Antslasse kolima, et kolhoos teha. Enam pole suurt järel ka Antslast. Seal elavad veel Alviine, Leo, Volli, Andrei, Vitali, Leonid, Dima ja Valeri. Kõik enam-vähem eestlased, kes saavad ka eesti keelest aru. Osa ka räägib.

Tagasi üles