/nginx/o/2018/08/23/11307256t1hfe52.jpg)
20. sajandi natside ja kommunistide režiimide kuritegusid ei tohi unustada, kuna sellel kogemusel rajaneb paljuski tänase Eesti identiteet, ütles ajaloodoktor Meelis Maripuu.
Ajaloolase Meelis Maripuu sõnul ei tohi lähiajaloo kuritegusid unustada
:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
24. august 2018, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei tohi neid kuritegusid praegu ära unustada. See meenutamine ei peaks kestma ilmselt aegade lõpuni, aga Eesti riigi ja rahva identiteet rajaneb lähiajaloo sündmustel, mis on meid mobiliseerinud ja koos hoidnud. Inimestel, kes nõukogude terrori all elasid ja lõpuks ikkagi oma riigi tegid,» ütles Maripuu saates «Otse Postimehest».
Maripuu sõnul on inimsusevastaste kuritegude mäletamine vajalik vähemalt senikaua, kuni ei ole tekkinud uut suurt rahvast ühendavat ideed. «Mingi aja jooksul muutub meie riiklik olemine võib-olla iseenesest mõistetavaks ja meil ei teki enam küsimusi, mis meie ajaloos 300 või 400 aasta eest juhtus,» rääkis ajaloolane. «Sel juhul ei ole ilmselt vaja nendest kuritegudest reeglipäraselt rääkida ja lastele seda tingimata õpetada. Aga kuni see on meie enda ühiskonnas ja ka naabrite juures päevapoliitiline teema, siis on vältimatu, et me peame sellest ise teadma ja meil peab olema seisukoht,» lisas ta.
Maripuu märkis, et ajaloolasi ei rõõmusta juhtumid, mil poliitikud kasutavad lähiajaloo sündmusi enda huvides. «Ajaloolasi ei rõõmusta see, et lähiajaloo uurimine on mõnikord poliitikateaduste abiteadus või riigivalitsemise abiteadus. Ajaloolastele jääb roll olla ajaloosündmuste kokkukirjutaja ja olla õnnetu, kui nende kirjutatut väärkasutatakse,» sõnas Maripuu.