Riigikohtu otsused, mida riik pole siiani täitnud, pole ühemõttelised ja kiiresti täidetavad, ent samas jätab poliitsektori töökiirus ebameeldivate küsimuste lahendamisel soovida, leidis Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi direktor Leif Kalev.
Vandeadvokaat Indrek Leppik küsis eilses Postimehes avaldatud arvamusartiklis, kas riiki, kes lubab endale küüniliselt kohtuotsuste täitmata jätmist, saab nimetada demokraatlikuks riigiks.
«Indrek Leppik ei käsitle oma artiklis demokraatia kriisi, vaid õigusriigi tõhusust. Kohtuotsuste täitmine haakub demokraatiaga kaudselt ja selles mõttes on kriitika valesti sihistatud,» leidis Kalev.
«Demokraatia on küsimus rahva võimust, poliitilisest esindatusest ja osalusest, millest Leppik ei kirjuta. Kohtuotsuste täitmine haakub õigusriikluse, võimude lahususe ja laiemalt põhiseaduslikkusega, mis on muidugi samuti oluline teema.»
«Leppiku artiklis viidatud küsimustes soovib kohus tavaliselt seadusandjalt selgemate reeglite loomist, sest olemasolev õiguslik lahendus on ebapiisav. Poliitsektori töökiirus ebameeldivate küsimuste lahendamisel jätab soovida,» tõdeb ka Kalev.
«Samas ei ole tegemist tavapäraste kohtulahenditega, mis on ühemõttelised ja kiiresti täidetavad. Kohus püüab vältida ise poliitika tegemist ja pöördub käitumisreeglite saamiseks parlamendi poole, see aga võtab aega, kohati küll arusaamatult kaua.»
Kalev lisas, et Leppiku kirjutatud artikli tõsiseltvõetavust vähendab oluliselt asjaolu, et tavakodaniku või sõltumatu eksperdi asemel esineb kriitikaga parasjagu valitsusega kohtus vaidlev VEB fondi esindaja.