Repliik: probleemne tegelane

Priit Pullerits. Foto: .

Edgar Savisaar on nii suur mees, et tema ilmumine keerab elus kõik pahupidi. Kaks talve tagasi üllitas ta jõulukaardi, kus poseeris koos kahekordsete olümpiavõitjate Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähiga. Tagajärjeks oli jõulutorm, kus jäigi vastuseta küsimus, mis on temasugusel pistmist suusatamise ja suusatajatega, et nende tuntuse arvelt profiiti lõigata. Ja kui Veerpalu või Šmigun-Vähi tulemused oodatust nõrgemaks jäid, ei tulnud puudu neist, kes parastasid: vaat mida toob kaasa Savisaarega ühispildi tegemine.

Eelmise aasta PÖFFi ehk Pimedate ööde filmifestivali lõpetamisel ilmus Savisaar lavale, et Tallinna linnavalitsuse esindajana ühte auhinda üle anda. Saalist kostus seepealt mitmelt poolt vilet. Mõelge, mis tunne võis olla auhinna saajal. Egamugav ja piinlik, kas pole?

Täna oli Savisaar jälle aktsioonis, andes Eesti parimate sportlaste galaõhtul üle parima noorsportlase auhinna. Esialgse stsenaariumi kohaselt pidanuks ta Kristjani kuju ulatama olümpiavõitja Gerd Kanterile, parimale meessportlasele. Kui õhtu juht Vahur Kersna sellest versioonist teada sai, ütles ta oma juhikoha paugupealt üles - mittesportlik ja üdini poliitiline Savisaar ei sobi autasustama plekitut rahva lemmiksportlast.

Ent olgem ausad: Savisaar pole siiski nii suur mees, et küsimus on ainult ja üksnes temas. Nende kolme loo moraal on pigem selles, et hoidku poliitikud spordi- ja kultuuriinimestest kaugele. Sest sellest tõuseb ainult eemaletõukavat ebameeldivust, paksu pahandust ja piinlikkust.