Urmas Sisask lõi koolidele hümni

Kaigub üle terve maja: Urmas Sisask oma kodus hümni ette kandmas.

FOTO: Priit Simson

Põhikoolis pättuste ja kahtedest kirendava tunnistusega silma paistnud Urmas Sisaskist sai hilisemas elus tunnustatud helilooja, kes nüüd üldhariduskoolide auks regilaulu ja hümnigi kirjutas.

Urmas Sisask (51) tunnistab, et nii produktiivset aastat kui tänavu pole tal kunagi varem olnud. «Fantaasia klaverile», kooriooper «Labürint (Eestimaa pühakud)», teos «Tuisk, lumememm ja pere», kontsert suupillile, suupillikoorile ja orkestrile «Läänemere vetevanad», klaverikontsert «Täielik päikesevarjutus»... Kokku kaksteist teost, millest helilooja peab üheks olulisemaks üldhariduskoolidele mõeldud regilaulu ja hümni, mida ta meelsasti juba järgmisel aastal kõigis koolides kõlamas kuuleks.

Isegi Beethoven tegi pulli!
Urmas oli koolipäevil üleannetu marakratt, ja sellest andis aimu ka tunnistus – viiega hinnatud muusikaõpetuse ja matemaatika kõrval jooksis pikk kaherodu. Ühel aastal oli puudulikuga hinnatud suisa üheksa õppeainet! Mees ise ütleb põhjuseks, et temas oli küll õige pisut «Kevade» Arnot, aga tunduvalt rohkem Tootsi.

«Minuga juhtus alati midagi. Kord määrisin internaadi toanaabri viiuli seebiga kokku. Kui ta erialatundi Mozartit mängima läks, kostis sealt ainult: sss!» toob Urmas oma koerustükkidest näiteid. «Ise aga lõhkusin Tšaikovski «Esimest klaverikontserti» mängides kolm klaverikeelt ära. Vanemad kutsuti kooli ja kästi klaver kinni maksta. Aga ikka öeldi, et isegi Beethoven tegi pulli!»

Viiendas klassis otsustas Urmas tunni ajal roppe laule laulma hakata. Ikka seda «tsimma-ruudi-rallat», millele hea tahtmise korral kas või sada üks salmi juurde keevitada võib. Saja kümne vitsahoobi asemel ulatas kasuisa Urmasele hoopis kümme rubla – selleks, et poiss rohkem lollusi ei teeks.

Asjata! Tulevane Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler ja mullune aasta muusiku tiitli kandja otsustas kord internaadi hommikusöögi ajal, kui igale sööjale oli kolm võileiba lauale pandud, lipsata söögituppa esimesena, hammustada igast leivast ühe ampsu ja siis kiiresti uttu tõmmata.

Samuti meenub mehele eksperiment, mille käigus ta tahtis teada saada, mitmendal päeval pesemata sokk püsti seisma jääb. Nii kandis ta katse õnnestumise nimel nädal aega sokke jala otsas kilekoti sees, kuni lõpuks jalad mädanema hakkasid, ema poissi furatsiliiniga tohterdama pidi ja eksperimenteerija ise oli sunnitud tõdema: katse ebaõnnestus, sest sokid püsti ei jäänud.

Taskuraha teenimiseks harrastas noor Urmas Pääsküla bussides konduktoriks kehastuda. Selleks kruttis ta tollal kasutuses olnud iseteenindamise põhimõttel töötanud piletikassast veerand sisu välja ning asus ise viiekopikalisi pileteid müüma. Afäär sai kesta kolm päeva, kuni üks reisijaist nooruki tegevuse vastu kõrgendatud huvi ilmutama hakkas ja Urmas tegi, et plehku sai.

Mees teab, et kooli ajal peeti teda poolnapakaks. Kui teised poisid vutti või kossu mängisid, uuris tema omatehtud papist teleskoobiga internaadi katusel taevatähti. Sellega oldi juba harjunud. Kord otsiti teda isegi miilitsaga taga, sest kolmepäevasest käigust Tõravere observatooriumi astronoomiaseminarile ei pidanud Urmas vajalikuks kedagi informeerida. «Aga mulle anti andeks. Õpetajad hoidsid mind nagu sitta pilpa peal,» tunnistab ta nüüd.

Tohutu muutus toimus Urmase õpitavades keskkoolipäevil – siis ilutsesid tunnistusel vaid neljad ja viied. Ja muusikaakadeemiasse kompositsiooni erialale tudeerima valiti kaheteistkümnest soovijast vaid kaks – neist üks oli Urmas.

Ehk võttis Urmas nüüd koolidele hümni loomise ette süümepiinadest? Pigem siiski mitte. Neid, kes teda sellise ideega pommitama hakkasid, tekkis ühel hetkel lihtsalt palju. Mõni rääkis, et koolidel võiks oma ood olla. «Aga noh, mis me siin ikka ooditame, parem siis juba hümn, mida kõik püsti seistes, teklid peos, kaasa laulda saavad!» põrutab ta.

Hümn kõigile koolidele
Urmas istub oma Kadrioru veerel asuva hubase korteri elutoas klaveri taha ja mängib hümni ette. Pühalik, harras, ent sisaskilikult jõuline, energiline ja nooruslik on viis, mida kortermaja teisedki elanikud kahtlemata kuulevad.

«Kõrgkoolidel on ladinakeelne «Gaudeamus». Paljudel üldhariduskoolidelgi on oma hümn olemas, aga ühist hümni, ja seda selges emakeeles, ei ole,» põhjendab ta taiese loomist. Urmas usub, et teost, mille sõnad kirjutas Villu Kangur, võiks tähtsamatel puhkudel – nagu õppeaasta alguses teadmiste päeval, õpetajate päeval või küpsustunnistuste kätteandmisel – ette kanda nii gümnaasiumides kui ka alg-, põhi- ja kutsekoolides.

«Ja paar-kolm minutit võiks ikka püsti seista ka. Hümn lõpeb sõnadega, kus mainitakse universumit kui tarkuse, armastuse ja täiuse sümbolit, et lapsed saaksid ellu astudes – teklit käes hoides ja vanematelt lilli saades – ka paar pisarat poetada. Mõned arvasid, tekstis võiksid olla mainitud ka kase- või piibelehed, aga näiteks 1. septembril piibelehti ju kusagilt ei saa. Seepärast tegime teksti kavalamalt.»

Hümnile lisaks lõi Urmas ka sellele eelneva koolide regilaulu, millele ise sõnad kirjutas. «Noh, see poleks kohustuslik, aga regilaulu võib minu poolest kas või koolivaheajal laulda.»

Esimest korda kanti regilaul ja hümn ette oktoobris Tallinnas Lindakivi kultuurikeskuses, esitajaks segakoor, solistideks Lea Liitmaa, Maria Tsugailo ja Karl Madis, saateks ansambel Karavan ning Urmase sõnul Eesti kõige kõvem bajanist Igor Jermakov.

«Ega see bajaan ole kohustuslik, seda partiid võib sättida nendele pillidele, mis koolis on. Kas või keelpilliorkestrile, aga saab ka lihtsalt klaveriga mängida,» selgitab helilooja.

Ta loodab, et hümni hakatakse Eesti koolides laulma aastast 2012 kuni aegade lõpuni. Juba on noodid Lasnamäe ja Põlva muusikakoolis, kus Urmas Sisask loengkontserdiga viimati esinemas käis. Ja usub, et teistegi koolide juhtkond on asjast huvitatud. Eks ole ka haridusministriga vaja silmast silma kohtuda ja rääkida, «mitte sekretäride sekretäride sekretäride kaudu juttu puhuda».

P.S.
Et Urmas Sisaski teosed laste tähelepanu köita suudavad, neid kuulama panevad, kahtlust pole. Parandamatu Tootsina oskab Urmas ka pealtnäha paadunuimad pätipoisid keskenduma panna. Ta ju teab, millistele nuppudele vajutada.

Urmas meenutab üht Jäneda tähetornis peetud loengkontserti universumi muusikast, mida häälekalt segasid ühe kooli seitsmenda klassi poisid.

«See oli aeg, kui narkareist pätid olid mul hambad suust välja löönud ja uued korralikud portselanhambad just sisse pandud,» jutustab Urmas muheldes. «Hakkasin didžeriduud mängima ja siis juhtus, et esihambad tulid – klikk-klikk-klikk! – teisest toruotsast välja. Küsisin poistelt, kas te Quasimodot näha tahate? Panin nende silma all hambad suhu.

Poisid olid hoobilt haudvaiksed, näost jumala kaamed, ja lõpuks ostsid kõik kolm poissi mult autoriplaadi kah veel ära!»

Koolide regilaul
Viis ja sõnad Urmas Sisask

(Eeslaulja ees ja koor järel)
Kool algab aabitsast. Aabits algab koolist.
Aabits õpetajaga alguse saab koolis.
Kool on minu armastus. Armastust saan koolis.
Armastan ma õppimist, õpetaja tarkust.
Kool eluks õpetab suunda minu ellu.
Elus iseendaga, hakkama saan koolis.
Kool annab vaimsuse ja tarkust meile heaga.
Mõtlema ja aru saama ainult oma peaga.
Purustan kõik ahelad, abitusest õpitud.
Kokku võtame kõik ennast põlisrahva kombel.
(Vahemäng)
Klassivennad, klassiõed, emad, isad kõik koos
aitavad kõik läbi saama raskustega koolis.
Kehaline kasvatus, kirjandus ja keemia,
füüsika ja rehkendus, loodus ja bioloogia...
Lastekool ja põhikool, kutsekool, gümnaasium.
Diplomini ranitsast käies ühel meelel.
Koolipesast nabanööri ära lõikame, ning
justkui linnud oma pesast välja lendavad.
Siit meil algab vastutus, ise enda eest.
Siit meil algab vastutus, ise enda eest.

Koolide hümn
Viis Urmas Sisask, sõnad Villu Kangur

A see on alguses ja Y kõige krooniks,
kes päevavalguses ei tähti tunda sooviks?
Kool algab kodutööst ja lõpeb eluteega –
kõik märgid mustast ööst sa välja nopi seega!
Haridus, harjutus –
küllap kõik jääb pähe!
Üks või kaks – varjutus
ent kõik korda läheb!
Koolitöö on raske töö,
endast ära välja löö –
kord saab selgeks tähtede tants,
olles käinud koolis!
Ood see on koolile, kuid kord saab kõige krooniks,
miks  endast hoolime, miks vanalt end ei noomiks:
pool koosneb silmaveest ja pool lepse reega –
kool on osa Linnuteest koos tähepärlikeega!

Tagasi üles